/nginx/o/2011/12/14/875310t1h6441.jpg)
Tartu Ülikooli ühiskonnateadlase Dagmar Kutsari hinnangul võiks president rääkida oma seekordses vabariigi aastapäeva kõnes sellest, mida tasuta kõrgharidus seaduseks saanuna tegelikult endaga kaasa toob.
Dagmar Kutsar: president rääkigu tasuta kõrgharidusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülikooli õppejõuna on minu mure poliitikute lubaduse täitmine - nn tasuta õppe kehtestamine kõrgkoolis.
Küllaltki palju on meedias sõna võetud üliõpilaste tegelike õppekulude teemadel. Räägitakse, et tasuta õppe kehtima hakates kaob õppetöö kõrvalt töötamise ja elatise teenimise võimalus, ning sellest, et kui esialgu puuduvad sotsiaalsed garantiid üldse, siis edaspidi on neid tõenäoliselt ebapiisavalt.
Õpingute kõrvalt saavad töötada vaid osaajaga õppurid, kuid selle staatuse saab vististi alles siis, kui püüe täisajal õppida läbi kukub.
See tähendab, et kõrgkoolis õppida soovija jääb uue korra kehtima hakates ilma valikust asuda täis- või osaajaga õppima.
Sooviksin, et meie president puudutaks oma aastapäevakõnes noorte kõrgharidusele ligipääsu ja valikute teemat, neid kavandatavate muudatustega seostades.
Postimees küsib täna erinevate valdkondade ekspertide ja arvamusliidrite arvamusi selle kohta, millistel probleemidel võiks president oma seekordses vabariigi aastapäeva kõnes pikemalt peatuda.