Arvamus ⟩ Julia Laffranque : Venemaa lipu langetamine Strasbourgis Euroopa Nõukogu maja ees ja selle juriidilised tagajärjed

Venemaa lipu langetamine Euroopa Nõukogu ees Strasbourgis 16. märtsil 2022. Foto: Jean-Francois Badias/AP/Scanpix

Nüüd on see siis nii kaugel. Ainus supervõim, kes oli allutatud inimõiguste supranatsionaalsele järelevalvele, nagu Euroopa õiguse professor Rick Lawson seda tabavalt on väljendanud, Venemaa, heideti Euroopa Nõukogust välja pärast veidi enam kui 26 aastast liikmesust. See on ka esimene kord, kus üks riik on Euroopa Nõukogust välja visatud. Euroopa Nõukogu jätkab 46 liikmega, kirjutab professor (dr.iur), riigikohtunik Julia Laffranque, kes oli Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik aastail 2011-2020.

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee soovitas 15. märtsil 2022 ühehäälselt Ministrite Komiteel Venemaa organisatsioonist välja heita. Veidi enne hääletust tegi Venemaa taotluse, millest võis välja lugeda, et ta tahab (ilmselt oma näo päästmiseks) ise Euroopa Nõukogust lahkuda (sellise võimaluse annab Euroopa Nõukogu statuudi artikkel 7). Päev hiljem, 16. märtsil 2022 otsustas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee Euroopa Nõukogu statuudi artikkel 8 alusel kindlalt, et Venemaa liikmelisus Euroopa Nõukogus lõpeb otsekohe ja juba samal päeval.

Põhjuseks see, et Venemaa on tõsiselt rikkunud Euroopa Nõukogu alusväärtusi (demokraatia, õigusriiklus, inimõigused), sealhulgas statuudi artiklist 3 tulenevat kohustust tunnustada seaduslikkuse põhimõtet, kõigi tema jurisdiktsiooni all olevate isikute inimõiguste ja põhivabaduste kasutamist ning tegema ausat ja efektiivset koostööd Euroopa Nõukogu eesmärkide saavutamiseks.