NÄDALAKOMMENTAAR ⟩ Martin Ehala: kuni koletis me kõrval veel hingab

Postimehe arvamustoimetuse juht Martin Ehala. Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Sõnavabadus on üks vaba ühiskonna alustalasid. See ei ole üksnes küsimus sellest, kas inimene saab avaldada vabalt oma mõtteid ja veendumusi. Sõnavabadus on vajalik, et ühiskond ei läheks sohu ja rappa, et ei langeks mingi ulma või ideaali kütkesse ega hakkaks seda ilma tingimusteta uskuma. Alati peab olema neid, kes juhivad tähelepanu võimalikele ohtudele, isegi siis, kui kõigile tundub, et valitud tee on õige ja hea, kirjutab arvamustoimetuse juht Martin Ehala. 

Lõppude lõpuks ei tea keegi, milline veidratest ideedest on lihtsalt veidrus, milline on uue, veel ära tundmata tõe esimene kuulutus. Heliotsentriline maailmapilt oli kunagi ketserlus, mille eest võis minna tuleriidale, ometi jõudis aeg ka selle tõe tunnustamiseni. Praegu on lamemaalased muutunud ebateaduslikeks veidrikeks. Ja las nad olla ja las nad propageerida oma maailmavaadet. Sellest ei juhtu ühiskonnale midagi halba või kui juhtub, siis on see halb suhteliselt tagasihoidlik.

Samas on üsna raske ära tunda, millal mingi maailmavaade kasvab varjatult nii jubedaks, et selle edasine levimine saab ohuks teistele inimestele, ühiskonnale või kogu maailmale. Potentsiaal selleks on igas ideoloogias, mis püüdleb mingi kõrgema hüve nimel ühiskonda muutma. Kuid enamasti suudab ühiskond end tasakaalustada ja ükski selline ideoloogia ei saa areneda sellisesse äärmusse, et hakkaks kõiki teisi alla suruma ja muutuks tõeliseks kurjuse kehastuseks.