Juhtkiri: abipakett või surm

Avalikkus ootab Kreeka abistamise kohta selgust ja selgitusi
 

Viimasel ajal kostab üha rohkem hääli, mis Kreekast rääkides kuulutavad: parem õudne lõpp kui lõputu õudus. Lõputu õuduse all peetakse silmas niinimetatud päästepakette, mis sisaldavad järjest uusi tingimusi ja mille rahaline arvestus käib sadades miljardites eurodes, tekitades ängi, justkui oleks elustunud müüt labürinti suletud koletisest Minotaurosest, kellele aeg-ajalt tuli noorukeid ohverdada.

Jah, miks mitte lasta kreeklastel endil asjad ära klaarida, nii nagu ka viidatud vanakreeka müüdis lõpuks juhtus? Ilmselt upuks riigi pankroti käigus ja sellega kardetavasti kaasnevas, nii otse kui kaude, rahva suuri poegi, aga ka sügavaimas (võla)meres tuleb lõpuks põhi vastu. Ükski õudne lõpp pole siiski lõpuni õudne – elu läheb edasi.

Võib-olla otsustab Kreeka ühel päeval ise oma teed minna, kuid vähemalt praegu on seda väga raske uskuda. «Kui sa pead valima abipaketi ja surma vahel, siis sa loomulikult valid abipaketi,» vahendas majandusajaleht Financial Times eile Kreeka majandusteadlase Loukas Tsoukalise sõnu.

Euroopa Liidul pole aga teist teed kui pakettidega jätkata. Kuni ühendus pole otsustanud end igasugu vabadusi lõpetades väikesteks osadeks tükeldada, pole meilgi niisiis tegelikult mingit erilist valikut.

Ilmselt toetab Eesti valitsus tänasel erakorralisel istungil rahandusministri esitatud Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandit ja saadab selle kinnitamiseks riigikokku. Ka parlamendil ei jää üle muud kui eelnõu toetada, avades seega Eesti osaluse Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) Kreeka abiprogrammis.

Avalikkusel jääb üle loota, et arutelu riigikogus kujuneb sisukaks, mitte asjatuks poriloopimiseks ja populistlikuks sõnavahuks. Materjalid, millest on väga raske detailideni aru saada, peaksid saama igaühele meist vähemalt pisutki mõistetavamaks.

Eile riigikogu ees Eesti välispoliitikast kõnelnud välisminister Urmas Paet ütles muu hulgas, et vajame selget toetust tasakaalukale ja mõistlikule poliitikale ning rohkem usku oma riiki ja kogu Euroopasse. Seda usku saab süvendada vaid läbipaistvuse ja selgitustega.

«Meile on oluline, et teiste probleemide varjus ei kahjustu meie julgeolek, mis on vundament, milleta muud heaolu ei ole,» märkis Paet tabavalt. Kuid siinjuures on eriti tähtis tähele panna, et kõik kaardid oleksid ka avalikkusele näha olukorras, kus Kreeka abipakettidesse tingimusi esitades redefineeritakse ELi riikide suveräänsust. Ehk siis taas ELi aluslepete ja meie põhiseaduse teema. Sest kestliku ühiskonna aluseks on pikemas vaates ikkagi põhimõtted.