JUHTKIRI ⟩ Sõda ei ole õigustus (18)
17. märts 2022, 22:01
- Ukraina sõja kattevarjus püütakse Eesti metsade raiemahtu kasvatada
- Valitsus eelistab puidutööstureid põllumeestele
- Eesti metsad mängivad rolli ka riigikaitse seisukohast
Sõda toob miljonitele kannatusi, paljudele võimaluse sogases vees suurt kala püüda ja vähestele väga suuri rikkusi. Peaksime olema väga tähelepanelikud, et sõja kattevarju all ei tehtaks otsuseid, mida ühiskonnana hiljem kahetsema peame. Hetkel ähvardab oht taas meie metsa.
Puidutöösturid on Ukraina sõda põhjuseks tuues väitnud, et kohe on käes toorainepuudus, sest Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest ei saa enam puitu importida ja kuidagi tuleb puudujääk kompenseerida. Nende soov on, et valitsus taastaks riigimetsas varasema suurema raiemahu.
On väga muret tekitav, et suurtööstus leiab valitsusega nii kiiresti ühise keele, mis puudutab raiemahu võimalikku suurendamist. See tooks kaasa inimeste armastatud puhkemetsade hävitamise. Ei maksa unustada, et mets on tähtis ka riigikaitse aspektist.
Kuigi rasked ajad on ees, peaksime otsima Eestile sobivaid lahendusi, selle asemel et kellegi kasumihuvi nimel lasta oma kodumaa metsast lagedaks teha. Kindel ei raiemahu suurendamisele riigimetsas!
Puidutööstureid on raiemahu suurendamise küsimuses toetanud ka kaubandus-tööstuskoda ja ametiühingute keskliit, väites, et ilma selleta kannatab tööstusharu tervikuna ja kaovad töökohad maapiirkondades. Enne sõda imporditi ida poolt umbes 1,1 miljonit tihumeetrit saematerjali aastas, mida oleks vaja kompenseerida.
Raiemahu suurendamine oleks muidugi puidutööstuse seisukohalt kõige mugavam lahendus, mis laseks neil edasi toimida, just nagu sõda ei olekski. Paraku lähtub nende ettepanek eeskätt ettevõtjate kasumihuvist, isegi mitte niivõrd murest töökohtade ja regionaalarengu pärast.
Nagu kirjutame tänases lehes, tegelevad Eesti puidu ekspordiga muu hulgas ka need välismaised suurtööstused, kelle tütarettevõtetel on RMK- ga puidumüügi kestvuslepingud. Ei ole mingit kahtlust, et suurtööstuse huvi on leida puuduvale toormele asendus, ja kõige mugavam ja odavam oleks puuduv osa Eesti riigimetsast välja raiuda.
Kõige süngem asja juures on see, et ka ministrid Sutt ja Savisaar on väljendanud puidutöösturite «mure» suhtes mõistvaid seisukohti. Samas pole valitsus Eesti põllumeeste ja seakasvatajate toetamiseks indu üles näidanud. Korratakse puidutöösturite jutupunkte, selle asemel et Eestile sobivat lahendust otsida.
Postimehe tänases artiklis on viidatud, et kui lihtsalt riigimetsa raiemahtu suurendada, soodustab see muuhulgas ka töötlemata ümarpuidu eksporti Eestist, vastupidiselt valitsuse soovile väärindada puitu Eestis senisest rohkem.
Töötlemata puidu väljavedu seadusega keelata ei saa, kuid on võimalik luua olukord, kus puidu väljavedu ei tasuks ära. Seni on kestvuslepingutega puitu müüdud alla turuhinna, juba turuhinnaga kauplemine muudaks olukorda.
Lisaks peaks puidutööstus arvestama ka tootmise ümberkorraldustega sõjaaja vajadustele vastavalt. Praegu läheb Eesti pellet suures osas Euroopa elektrijaamadesse. Arvestades võimalikku energiakriisi, tuleks mõelda ka sellele, kuidas katta võimalikku energiapuudujääki Eestis.
On väga muret tekitav, et suurtööstus leiab valitsusega nii kiiresti ühise keele, mis puudutab raiemahu võimalikku suurendamist. See tooks kaasa inimeste armastatud puhkemetsade hävitamise. Ei maksa unustada, et mets on tähtis ka riigikaitse aspektist.
Kuigi rasked ajad on ees, peaksime otsima Eestile sobivaid lahendusi, selle asemel et kellegi kasumihuvi nimel lasta oma kodumaa metsast lagedaks teha. Kindel ei raiemahu suurendamisele riigimetsas!