Puidutöösturid on Ukraina sõda põhjuseks tuues väitnud, et kohe on käes toorainepuudus, sest Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest ei saa enam puitu importida ja kuidagi tuleb puudujääk kompenseerida. Nende soov on, et valitsus taastaks riigimetsas varasema suurema raiemahu.
On väga muret tekitav, et suurtööstus leiab valitsusega nii kiiresti ühise keele, mis puudutab raiemahu võimalikku suurendamist. See tooks kaasa inimeste armastatud puhkemetsade hävitamise. Ei maksa unustada, et mets on tähtis ka riigikaitse aspektist.
Kuigi rasked ajad on ees, peaksime otsima Eestile sobivaid lahendusi, selle asemel et kellegi kasumihuvi nimel lasta oma kodumaa metsast lagedaks teha. Kindel ei raiemahu suurendamisele riigimetsas!
Puidutööstureid on raiemahu suurendamise küsimuses toetanud ka kaubandus-tööstuskoda ja ametiühingute keskliit, väites, et ilma selleta kannatab tööstusharu tervikuna ja kaovad töökohad maapiirkondades. Enne sõda imporditi ida poolt umbes 1,1 miljonit tihumeetrit saematerjali aastas, mida oleks vaja kompenseerida.
Raiemahu suurendamine oleks muidugi puidutööstuse seisukohalt kõige mugavam lahendus, mis laseks neil edasi toimida, just nagu sõda ei olekski. Paraku lähtub nende ettepanek eeskätt ettevõtjate kasumihuvist, isegi mitte niivõrd murest töökohtade ja regionaalarengu pärast.
Nagu kirjutame tänases lehes, tegelevad Eesti puidu ekspordiga muu hulgas ka need välismaised suurtööstused, kelle tütarettevõtetel on RMK- ga puidumüügi kestvuslepingud. Ei ole mingit kahtlust, et suurtööstuse huvi on leida puuduvale toormele asendus, ja kõige mugavam ja odavam oleks puuduv osa Eesti riigimetsast välja raiuda.