Elus vist ongi tihti nii, et see, mille nimel inimesed aastaid tööd teevad, tuleb kätte kuidagi teisiti ja täiesti ootamatus emotsionaalses kontekstis. Praegust konteksti määravad süütud sõjaohvrid ja Ukraina linnades sisse piiratud inimesed.
Venemaa võeti hinnaalandusega Euroopa Nõukogu liikmeks 1996. aastal. Mäletan, et sõber Mart Nutt nimetas seda Euroopa Nõukogu lõpu alguseks. Ja tal oli õigus. Peatselt tuli teine Tšetšeenia sõda oma karjuvate kuritegudega. Ilmnes alasti tõsiasi, et inimõigusorganisatsioonis on riik, mis ei kavatsegi inimõiguste olukorda parandada, vaid see halvenes seal üha.