:format(webp)/nginx/o/2022/03/16/14429446t1h506c.jpg)
Vanasti sündisid sõjakangelased tagantjärele, ajakirjanduse tekkimise järel muutus ajavahemik sooritatud teost kuni selle teatamiseni rahvale aina lühemaks, ja nüüd, teleajastul, on see veel peaaegu hetkeline, toimub vaata et meie silme all, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Täna vaimustume täiesti uut tüüpi kangelasest, Ukraina presidendist Volodõmõr Zelenskõist, kelle taolist ei ole varem ajaloos olnud. Iga ta sõna, iga ta liigutus äratab usaldust, ta pilk on aus, jutt loogiline ja põhjendatud. Ta on teletäht, kelle miimika, eriti silmad on kõnekad, kelle elav žestikulatsioon lisab öeldule kaalukust. Tundub, et ta räägib avameelselt kõike, et tal polegi midagi saladuses hoida. Ja seda sõja ajal. Näib, et ta usaldab oma kindraleid, on jätnud strateegia- ja taktikatöö suuresti nende korraldada, ise suhtleb Ukraina rahva ja ülejäänud maailmaga.