ARVAMUS ⟩ Villu Kõve ja Mait Laaring: põhiseadust ja Euroopa Liidu õigust tuleks vaadata partnerite, mitte rivaalidena

Riigikohtu hoone Tartus. Foto: Laila Kaasik / Tartu Postimees

Riigikohtu üldkogu arendas oma 15. märtsi otsuses edasi seniseid seisukohti Euroopa Liidu (EL) õiguse vahetu kohaldamise ning Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve seoste ja piiride teemal. Eesti riigi kõrgeim kohus leidis, et Eesti õigusnormi kohaldamata jätmine selle vastuolu tõttu EL-i õigusega ja samal ajal ka selle normi põhiseaduspärasuse kontrollimine üldjuhul ei välista üksteist ega ole vastandid, sest teenivad lõppastmes sama eesmärki: põhiõiguste võimalikult tõhusat ja ulatuslikku kaitsmist, kirjutavad Riigikohtu esimees Villu Kõve ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunik Mait Laaring. 

Riigikohtu üldkogu arendas oma 15. märtsi otsuses edasi seniseid seisukohti Euroopa Liidu (EL) õiguse vahetu kohaldamise ning Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve seoste ja piiride teemal. Eesti riigi kõrgeim kohus leidis, et Eesti õigusnormi kohaldamata jätmine selle vastuolu tõttu ELi õigusega ja samal ajal ka selle normi põhiseaduspärasuse kontrollimine üldjuhul ei välista üksteist ega ole vastandid, sest teenivad lõppastmes sama eesmärki: põhiõiguste võimalikult tõhusat ja ulatuslikku kaitsmist.

Selle otsuse tähenduse mõistmiseks tuleks alustada veidi kaugemalt. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga tõi muude EL-i ja Eesti õiguse seostamise küsimuste kõrval tähelepanu alla ka EL-i õiguse ja Eesti põhiseaduse vahekorra. Kuna põhiseadus on meie riigi alusakt ja Eesti kuulumine EL-i on lubatud üksnes seni, kuni see vastab põhiseaduse aluspõhimõtetele, siis on tegemist ühega Eesti õiguskorra tuumikküsimustest. Samuti on selge, et EL-iga liitumisel oli vältimatu loovutada osa riigi suveräänsest otsustuspädevusest EL-ile ning see ei saanud jätta muu Eesti õiguse kõrval mõjutamata ka põhiseaduse toime- ja mõjuala.