ARVAMUS ⟩ Andrei Kuzitškin: Vene maailm Putiniga ja ilma

Andrei Kuzitškin Foto: Konstantin Sednev/Pm/scanpix Baltics

Ukraina ja Venemaa sõda, mille paratamatusest kirjutasin Postimehes juba eelmise aasta detsembris, saigi tõeks. Kuidas ja millal see lõpeb, ei ole veel teada. Kuid mõne järelduse võib teha juba praegu, kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin.

Euroopas sõja vallandanud Putini koletu vea üks peamisi tagajärgi on löök Russki miri ehk Vene maailma pihta. Vene maailm on mitmetahuline nähtus, millel on kolm koostisosa. Need on kultuuriline, keeleline ja usuline ühisosa, mida jagavad väljaspool Venemaad asuvad venekeelsed diasporaad. 2000ndate alguses hakkas Kreml «Vene maailma» aktiivselt kasutama oma välispoliitilise doktriinina. Võttes kursi Vene impeerium 3.0 taastamisele, soovis Vladimir Putin anda Venemaale tagasi ülemaailmse mõjuga geopoliitilise keskuse staatuse.

Selleks käivitas Moskva terve kampaania Euroopa ja USA ühiskondlik-poliitilise olukorra destabiliseerimiseks. Rünnakut hakati nimetama hübriidsõjaks. Selle peamised tööriistad olid meedia, äraostetud lääne poliitikud, «kasulikud idioodid» ja «venekeelne maailm». Just nende kaudu levitas Kreml oma narratiive, mille sisu oli euroopalike väärtuste, demokraatia, valimiste institutsiooni, NATO sõjalise solidaarsuse ja muude läänemaailma aluste diskrediteerimine. Samal ajal kujundati Vladimir Putinile targa poliitiku positiivset kuvandit, loodi mütologeeme Vene armee vägevusest ja vene elulaadi üleolekust.