AK ⟩ Ajaloolised lepingud: Varssavi lepingu läbikukkumine jättis Eesti ja Läti ilma liitlasteta

Läti välisminister Zigfrīds Meierovics (vasakult), Poola välisminister Konstanty Skirmunt, Soome välisminister Rudolf Holsti ja Eesti välisminister Ants Piip Varssavi konverentsi ajal märtsis 1922 Foto: Saryusz Wolski/Museovirasto

Eesti riik sündis koos arusaamisega, et Eesti vajab ellujäämiseks liitlasi. Sada aastat tagasi sõlmitud Varssavi lepinguga jõuti sellele eesmärgile väga lähedale. Varssavi lepingu sünnist ja ebaõnnestumisest kirjutab ajaloolane Heino Arumäe.

Varssavis 13.–17. märtsini 1922 toimunud konverentsil kirjutasid Eesti, Soome, Läti ja Poola välisministrid Ants Piip, Rudolf Holsti, Zigfrīds Meierovics ja Konstanty Skirmunt alla poliitilisele koostöölepingule ja selle salajasele lisaprotokollile, mis kohustas asjaosalisi ministreid astuma vajalikke samme sõjalise liidu sõlmimiseks.

Sada aastat tagasi sõlmitud kokkulepe oli kõige kaugem punkt, kuhu Eesti enne Teist maailmasõda oma liitlaste otsingutega jõudis. Lepingu jõustudes oleksid Eesti ja Läti saanud endale liitlasteks palju suuremad riigid Soome ja Poola. Lepingu läbikukkumine jättis Eesti ja Läti üksi.