RAHVASTIK ⟩ Lea Danilson-Järg: võrdsusideoloogia siirded Eesti perepoliitikas

Fookuse rahvastikupoliitika toimetaja Lea Danilson-Järg Foto: Eero Vabamägi

Eesti võib olla uhke oma perepoliitika üle päris mitmel põhjusel. Meil on teiste riikidega võrreldes pikem ja kõrgemalt tasustatud lapsehoolduspuhkus, märkimisväärse suurusega lastetoetused, kättesaadav ja soodne lastehoid ning palju muud. Oleme selle kõigega ära harjunud ja peame enesestmõistetavaks, aga ei tohiks. Saavutatu hoidmine ja edasiarendamine vajab pidevat hoolt ja tähelepanu.

Eesti perepoliitikas on kujunenud kokkuleppeks, et midagi olemasolevat ära ei võeta, et laste arvelt ei kärbita. Sündimus on Eestis niigi madal ning perede kindlustunde vähenemine võiks olukorda vaid halvendada. Üldjoontes on selline kokkulepe seni pidanud, isegi keerulisematel aegadel. Hiljutised sündmused teevad siiski murelikuks. Alles see oli, kui riigieelarve tasakaalu püüti leida huvihariduse toetust kärpides. Palju poleemikat tekitas miinimumelatise vähendamine ligi 100 euro võrra selle aasta algusest. Järgmisest kuust on aga oodata veel ühte muret tekitavat muudatust, mis puudutab lapsepuhkust.