/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2009/01/09/115257t1h30ae.jpg)
Juhtkiri: eurooplased mis eurooplased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värskest Eurobaromeetri uuringust selgub, et eestlased on kõigi ELi riikide kodanikest kõige kindlamad selles, et nende kodumaa on ühendusse kuulumisest kasu lõiganud. Seda uskus üle kolmveerandi vastanud eestlastest. Kui see fakt võib kirjeldada pigem Eesti minevikuga seotud ebakindlust, mis tingitud nii suure naabri lähendusest kui ka aastakümneid kestnud poliitilisest situatsioonist, siis uhkust tasub tunda selle üle, et Eesti kodanikud on Euroopa asjadega üsna hästi kursis. Pea pooled siinsetest kodanikest teadsid, et europarlamendi valimised leiavad aset tänavu juunis, samas kui meie ülelahe naabritest vaid kaks protsenti selle teadmisega hiilata sai.
Kurvaks teeb aga asjaolu, et nende suurepäraste teadmiste juures Euroopa asjade kohta on huvi sedasama europarlamenti valima minna üsna madal. Siinkohal tasub aga meeles pidada, et seni veninud Lissaboni lepe saab hiljemalt mõne aasta pärast siiski vastu võetud ning see kasvatab ka europarlamendi mõjuvõimu. Niisiis tasub seda parlamenti ikkagi valimas käia.
Ja lootust on, et kuna valimised toimuvad alles poole aasta pärast, siis jõuab ka rahvas muutuda positiivsemalt meelestatuks.