:format(webp)/nginx/o/2022/03/14/14426002t1h91cb.jpg)
Kolm aastat tagasi korraldati rahvusraamatukogus konverents, mis oli ajendatud murest emakeeleõppe pärast Eesti koolides, kus eesti keele ja kirjanduse tunnid on surutud kokku võimalikult ahtakesele ajale ega ole olemas ühtset lugemisvara, vaid soovituslik kirjandus, mis kooliti varieerub, kirjutab arvamustoimetaja Mari Klein.
Põhimõtteliselt oleneb ainult ja ainult õpetajast, tema missioonitundest, teadmistest, maitsest ja valikutest, kas kooli lõpetavatel lastel on kodumaa kirjandusest mingidki elementaarsed teadmised. Sellest, et abituriendid üle Eesti teaksid samu kirjanikke, oleksid neid lugenud, ei saa juba ammu rääkida. Pärast konverentsi ei muutunud põhimõtteliselt midagi.
/nginx/o/2017/05/27/6715155t1h0186.jpg)