Jüri Estam: Kollisti nullvariandi nostalgia

Jüri Estam Foto: Margus Ansu

Rahvusvaheline õigus on tõusnud uuesti päevakorda pärast Vene tankide Ukrainasse sisenemist. Soovitan tutvuda tsiviilisikute sõjaaegse kaitse 12. augusti 1949 Genfi (IV) konventsiooniga, mille võib Riigi Teatajast kergesti leida. Eriti võiks meid huvitada selle 49. artikkel, mis ütleb muu hulgas: «Okupeeriv riik ei või okupeeritud territooriumile (deporteerida) või ümber asustada oma tsiviilelanikkonda,» kirjutab poliitik Jüri Estam.

Nõukogude Liidu elanike ümberasustamine okupeeritud Balti riikidesse ei olnud üksnes rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine, vaid oli seadusevastane ka meie endi õigusloome alusel. Rahvusvaheline õigus keelab okupeeritud riigi seaduste ignoreerimist ja tühistamist, kui seda ei nõua just mingisugused väga kriitilised kaalutlused mis on seotud hõivatud ala haldamisega. Nii saabusid sajad tuhanded NSV Liidu subjektid okupeeritud Eestisse 1940–1941 ja 1944–1991 Eesti Vabariigi seadusi rikkudes. Sama kehtis Teise maailmasõja ajal ka sakslaste suhtes.

Ometi legaliseeriti okupatsiooniaastatel siia illegaalidena asustatud inimesed kibekähku ning peaaegu sajaprotsendiliselt. Paljud neist on olnud Eesti kodanike vaenajad.