Juhtkiri ⟩ Vältimatu rohepööre

Tuulepark FOTO: Carlos Barria Foto: Carlos Barria

• Eesti peab energeetikas ruttu otsustama
• On ebamoraalne toetada Vene sõjamasinat
• Eesti poliitikud peaksid rohepöördega rohkem arvestama

Rohepööre Eesti energeetikas on vajalik kasvõi selleks, et mitte maksta peale Vene agressorile. See pööre võib olla esialgu kallis, kuid on ainuvõimalik. Pealegi kahjustab energeetiline paigaltammumine Eesti välis- ja julgeolekupoliitilisi huve.

Tänane Postimees kirjutab, kuidas Eestis pole suudetud üle kaheksa aasta rajada uut tuuleparki. Ometi on viimased võtmeks rohepöörde teostumisel ehk üleminekul fossiilkütustelt alternatiivsele energiale. Hinnanguliselt maksab Eesti Vene gaasi eest iga päev 1,3–2 miljonit eurot, lisades niiviisi oma väikese panuse idanaabri sõjamasina ülalpidamisse.

On arusaadav, et kohalikud kogukonnad tunnevad muret oma tuuleparkide rajamise pärast enda lähedusse. Ent see mure ei tohiks muutuda naeruväärseks ega viia tõdemusele, nagu poleks Eestis ühtegi kohta, kuhu tuuleparke tohiks rajada. Ukraina sõda on pannud terve Euroopa, sh Eesti energeetilise olukorra täiesti uude valgusse ja aega lihtsalt enam kaaluda, mõtelda ja vaagida ei ole.

Eesti paigaltammumine rohepöördega on seda kummastavam, et muu Euroopa on andnud Ukraina sõja puhkedes selgeid signaale oma energiapoliitika muutmisest.

Me peamegi arvestama, et elame sisuliselt sõjaajal ja paljud senised põhimõtted ei kehti. Tarbijad on juba näinud elektri, kütuse ja sellest tulenevalt ka muude hindade tõusu. Võib arvata, et vähemalt esialgu hoiab kestev sõda ja rohepööre need hinnad kõrged. Kuid pikemas perspektiivis on rohepööre moraalselt ja strateegiliselt paratamatu.

Keskkonnateadlane Erik Puura märgibki tänases Postimehes, et «vajalik on kiiresti lahendada trilemma: et meie energiatootmine ja -kasutus oleks võimalikult keskkonnasõbralik, varustuskindlus oleks igal ajahetkel tagatud ning hind oleks mõistlik. Mina ei näe siin muud võimalust, kui väga selge riikliku plaani olemasolu ja selle võimalikult kiire realiseerimine».

Seega tuleks Eesti poliitikutelt ja muudelt otsustajatel oodata kiiret plaani tuuleparkide rajamiseks, et tulla välja Vene energiasõltuvusest.

Eesti paigaltammumine rohepöördega on seda kummastavam, et muu Euroopa on andnud Ukraina sõja puhkedes selgeid signaale oma energiapoliitika muutmisest. Nii näiteks teatas Saksamaa kantsler Olaf Scholz, et Nord Stream 2 peatatakse. Samuti on Euroopa Liit teatanud, et kavatseb aasta lõpuks vähendada oma gaasisõltuvust Venemaast kahe kolmandiku võrra. USA ja Ühendkuningriik on teatanud oma loobumisest Vene energiast.

Ses valguses torkab Eesti jätkuv energiasõltuvus Venemaast eredalt silma. Meenutatagu, et Eesti on ise pidevalt kritiseerinud Saksamaad Nord Stream 2 pärast ja viidanud ka Euroopa Liidu liigsuurele sõltuvusele Vene energiast. Samas on Eesti kahtlustava pilguga vaadanud ka Euroopa Liidu algatatud rohepöördele.

Nüüd oleks aeg need kahtlused ja kriitika Euroopa suhtes lõpetada. Sest meil pole lihtsalt moraalset õigust seda teha, kui me ei suuda oma energeetikasektorit korda saada ja Vene sõjamasina rahastamist lõpetada. Rohepööre pole olnud Eesti sisepoliitikas väga populaarne teema, sest inimestele on lubatud tavaliselt kiiret raha, aga rohepööre on just midagi kiirele rahale vastupidist. Ukraina sõja valguses aga tuleks need prioriteedid ümber hinnata.