Juhtkiri ⟩ Rohkem julgust, Euroopa Liit! (3)
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
11. märts 2022, 20:45
/nginx/o/2022/03/11/14421853t1h72fb.jpg)
- Euroopa Liit saab Ukraina jaoks rohkem ära teha
- Ida-Euroopa peab ELis näitama teed
- Ukraina vajab julgustust
Euroopa Liidu Versailles’s tehtud avaldus Ukraina kohta viib selle sõdiva riigi küll Euroopale lähemale, kuid teha annaks rohkem. See on nii Ukraina, Eesti kui ka terve Euroopa huvides.
Sõjaolukord on pannud mitu riiki oma poliitikat kardinaalselt muutma. Nii näiteks on Saksamaa, Rootsi ja Soome hakanud andma relvastust Ukrainale. Mõni nädal tagasi oleks sellist sammu peetud mõeldamatuks.
Euroopa Liit küll tunnistas Ukraina avaldust ühendusse astumiseks, nentides, et «Ukraina kuulub Euroopa perekonda», kuid ei kuulutanud Ukrainat kandidaatriigiks. Erakordne aeg nõuab erakordseid tegusid – tavaolukorras on mõistetav, et Euroopa Liitu saamise protsess on keeruline ja nõuab soovijariigilt suuri pingutusi.
Ent Ukraina juba teeb neid pingutusi, ohverdades Venemaa pommirahe all oma inimesi. Vaadates, kuidas mõni Lääne-Euroopa riik on Ukraina kiirendatud vastuvõtmise puhul ettevaatlik, tundub, et nad ei mõista, kui palju on sõda Euroopat muutnud ja kui palju Ukraina pingutab. Hollandi ettevaatlikkust võib Hollandi sisepoliitikat arvestades mõista – hääletasid ju hollandlased ainsa ELi liikmesriigina 2016. aastal maha ELi-Ukraina assotsiatsioonilepingu, kuid nüüd on Euroopa Liit silmitsi sõjaga. Kontekst on muutunud. Lääne-Euroopa kolleegid peaksid usaldama senisest rohkem oma Ida-Euroopa kolleege, kel on olnud õigus Venemaa suhtes.
Iga minutiga, mil vaieldakse mingisuguse sõna üle deklaratsioonis või avalduses, hukkuvad Ukrainas inimesed ja tuleb juurde põgenikke.
Reeglite lihtsustamine ja muutmine poleks samas Euroopa Liidu ajaloos midagi erakordset. Eelmise kümnendi vahetusel möllanud majandus- ja rahanduskriisis suutis Euroopa Liit leida erakorralisi meetmeid, et kriisist välja tulla. Kreeka võla- ja eurokriisile suudeti piir panna. Samamoodi tuleks talitada Ukraina puhul.
Euroopa Liit on juba aidanud Ukrainat rahaliselt, relvade ja humanitaarabiga. On ka selge, et Ukraina sõjast tekkinud suurim põgenikekriis Euroopas pärast Teist maailmasõda saabki lõppeda siis, kui lõpeb sõda. Sestap peaks olema väga Euroopa Liidu huvides Ukrainat aidata. Lääne, sealhulgas Euroopa abile on korduvalt üles kutsunud ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.
Lääs tervikuna ja Euroopa Liit eraldi peaksid Ukraina sõjas astuma järgmise sammu. Nimelt ei tohiks lihtsalt enam nautida lauseid «lääs on ühtne» või «Euroopa Liit on ühtne», vaid sellelt platvormilt tuleb edasi minna. Sest iga minutiga, mil vaieldakse mingisuguse sõna üle deklaratsioonis või avalduses, hukkuvad Ukrainas inimesed ja tuleb juurde põgenikke.
Euroopa ajalugu on Versailles’s pöördunud päris palju. 1871. aastal toimus seal Saksamaa ühinemine, mis viis hiljem Euroopa Esimesse maailmasõtta. See aga lõppeski 1919. aastal Versailles’ rahulepinguga, milles omakorda sisaldusid seemned järgmiseks sõjaks. Jääb näha, kas 2022. aastal Versailles’s kokkulepitu pöörab Euroopa ajalugu. Esialgu küll tundub, et pigem mitte, pööre peab olema põhjalikum ja sügavam.