/nginx/o/2022/03/10/14419879t1h0e9f.jpg)
Sõja algusest saadik on Eestisse saabunud üle 12 000 sõjapõgeniku Ukrainast, kuid saabujate hulk on kasvanud ka Venemaalt – sõjaeelse ajaga võrreldes umbes 2000 inimest nädalas rohkem. Tegemist ei ole mitte üksnes humanitaarküsimusega, vaid arvestada tuleb ka julgeolekut.
Viimasele aspektile juhtis tähelepanu Tartu Ülikooli senat, kes otsustas uuel õppeaastal mitte vastu võtta uusi bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasi Venemaalt ja Valgevenest.
Otsust põhjendati asjaoluga, et ülikool ei ole võimeline kontrollima üliõpilaste tausta, mistõttu ei saa ta arvesse võtta üliõpilaskandidaatide meelsust. Arvestades, et Venemaal on ka noorte hulgas hulgaliselt neid, kes toetavad Putini agressiooni, on ülikooli mure mõistetav.
Olukorra muudab kriitilisemaks asjaolu, et pärast otsuse avaldamist sattus Tartu Ülikool ulatusliku inforünnaku ohvriks, milles suur hulk trolle pommitas otsust sotsiaalmeedias vaenulike kommentaaridega. Pole välistatud, et rünnakuid plaanitakse ka nende üliõpilaste vastu, kes on hukka mõistnud Venemaa agressiooni. Kõik see näitab, et sõja ajal ei saa lähtuda sama leebetest põhimõtetest, millega oleme harjunud viimastel aastakümnetel.
Julgeolekulisi piiranguid on sõjaolukorras kasutatud ka varem, sealjuures II maailmasõja ajal ka üsna diskrimineerivaid.
Siiski on kodanikuõigused II maailmasõjast möödunud 80 aastaga oluliselt tugevnenud ja tänapäeval nii radikaalseid meetmeid kasutada ei ole mõeldav. Samas on infoühiskond valeinfo ja provokatsioonide suhtes haavatavamgi kui toona.
Julgeolekukaalutlustel tehtud piirangud vaenulike riikide kodanikele on õigustatud, samas tuleb olla nende kehtestamisel ettevaatlik ja mõõdutundlik ning hoiduda omaalgatusest.
Seetõttu on julgeolekukaalutlustel tehtud piirangud õigustatud ka praegusel ajal, samas tuleb olla nende kehtestamisel ettevaatlik ja mõõdutundlik. Samuti tasuks vältida omaalgatuslike sanktsioonide kehtestamist, sest see võib muuta kehtestaja sihtmärgiks või lihtsalt tekitada asjatuid vaidlusi ja lõhestumist ühiskonnas. Küll on aga vaja koordineeritud riiklikku poliitikat.
Välisministeerium teatas eile, et lõpetab viisade väljastamise Venemaal ja Valgevenes, sest sanktsioonide tõttu on tekkinud tehnilised probleemid viisatasu ja teenustasu maksmisega.
Sellegipoolest jätkatakse viisade väljaandmist neile, kes tulevad Eestisse sugulaste juurde, ja võimurepressioonide tõttu Venemaal ei saa välistada ka neid, kes soovivad Eestis taotleda varjupaika.
Kõik see tingib, et julgeolekukaalutlustest lähtuvate piirangute süsteem tuleks välja töötada riiklikul tasandil.
Kindlasti on praegusel ajal põhjendatud põhjalikum taustakontroll, kaaluda tuleks relvalubade peatamist välismaa kodakondsetele ja ka reegleid, mis korrastaks Venemaalt ja Valgevenest pärit inimeste võimalusi õppida või töötada Eestis. Reeglid peaks olema ajutise iseloomuga ja selgelt edastatud.
Vaid ühtse ja hästi põhjendatud, riiklikul tasandil kehtestatud reeglistikuga suudame tagada sisejulgeoleku eesmärgid, samas vältides ebaproportsionaalseid piiranguid üksikisikutele.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)