JUHTKIRI ⟩ Sõda tuleb jõuga peatada

Päeva karikatuur 10.03.2022 Foto: Urmas Nemvalts

• Me ei saa oodata kuni Ukraina on maatasa pommitatud
• Nafta- ja gaasikraanide kinnikeeramine jätab Kremli sõjamasina ilma hapnikuta
• Kõrged energiahinnad on väga väike ohver meie kõigi vabaduse eest

Kui Euroopa riigijuhid jõudsid tõsise jutuni, kuidas Kremli nafta- ja gaasitulu sanktsioonidega seisma panna, leidis Saksa kantsler, et nii ei saa, sest Venemaa energia on Euroopale hädavajalik.

Kui Ukraina küsis NATO-lt lennukeeluala, mis võimaldaks säästa tsiviilelanike elusid ja takistada suurlinnade valimatut pommitamist, siis leiti, et ka seda ei saa teha.

See pole võimalik! Me ei saa oodata aastaid, kuni Euroopa oma mugavat elu säilitada tahtes Venemaa energiale asenduse leiab, et siis kraanid kinni keerata, kui Ukraina on maatasa pommitatud.

Samas oleme näinud, kuidas inimeste südametunnistus reageerib kiiremini ja paremini, kui riigid ja suured organisatsioonid suudavad. Sadamatöölised üle ilma keelduvad Vene laevu vastu võtmast, sest neil on süda paha Vladimir Putini sõjast. Vene kaup ei liigu, kuni Putin on võimul ja sõda kestab.

Kui aga rääkida suurtest survevahenditest, siis on just nafta- ja gaasikraanide kinnikeeramine see sanktsioon, mis Kremli sõjamasina ilma hapnikuta jätab.

Tänase lehe majandusküljel on artikkel sellest, mis oleks asendus Vene naftale, kui jõulised sanktsioonid välja käia. Ja ehkki Venemaa on maailmas suuruselt kolmas naftatootja ja teine eksportija, on sõnum see, et põhimõtteliselt on asendus olemas.

Kui aga vaadata sellistele riikide nagu Saudi Araabia või Venezuela poole, rääkimata Iraanist, siis on selge, et suuremate tootmisvõimsuste saavutamisel on poliitiline hind ja seda eeskätt Ühendriikide jaoks.

Me ei saa oodata aastaid, kuni Euroopa oma mugavat elu säilitada tahtes Venemaa energiale asenduse leiab, et siis kraanid kinni keerata, kui Ukraina on maatasa pommitatud.

Saudi kroonprintsile pole meeltmööda talle osaks saanud süüdistused ajakirjanik Jamal Khashoggi mõrva tellimises. Venezuela ja Iraan on aga juba USA karmide sanktsioonide all. Muuseas käis USA delegatsioon eelmisel nädalavahetusel Venezuelas külmutatud suhteid soojendamas.

Näeme, et ka Vene nafta asendamisel võib olla moraalselt küsitavaid aspekte, kuid üleilmne küsimus number üks on ikkagi see, kuidas peatada Putini tapamasin Ukrainas.

Naftasanktsioon on gaasisanktsioonist realistlikum, kuid viimasegi puhul võiks nihutada mõtlemise ajaperspektiivi. Me peame sõja peatama võimalikult kiirelt, aga sõja peatamine ei tähenda, et selle saavutamise järel pole Vene gaasi kümne aasta jooksul Euroopa jaoks olemas. Kui ukrainlased mõtlevad, kuidas ellu jääda, peab Euroopa suutma mõelda, kuidas järgmine talv üle elada.

Keegi ei taha pikaajalist sõda, mille käigus toimub Venemaa lõplik «põhjakoreastumine». Sellepärast tuleb teha kiire valik NATO sisulise sekkumise või tõeliselt mõjusa majandussanktsiooni vahel.

Mõistagi on energiasanktsioonil ränk hind ka meie jaoks. Aga on aeg harjuda mõttega, et see on ikkagi väga väike ohver, mis meil tuleb Ukraina vabaduse eest tuua. Sest nemad võitlevad praegu ka meie vabaduse eest.

Kui elektrihind üles jõnksatas, mõeldi välja ulatuslik kompensatsioonimeede. Enne kui autokütuse hind kerkib üle kolme euro liitri eest, tuleb meil mõelda sellele, kas lahendus on aktsiisimaksu alandamises või sihitud meetmes nendele, kes näiteks lastega maal elades autost rohkem sõltuvad kui linnainimesed.

Sõja peatamise nimel peame olema valmis selliseid probleeme lahendama.