Kadri Paas: võtame ukrainlastest eeskuju – võidame infosõja

Kadri Paas Foto: Dmitri Kotjuh

Meie riigi sünnipäeva varahommikul ründas Eesti naaberriik Vene Föderatsioon oma naabrit Ukraina vabariiki. Ukraina ei ole kunagi kujutanud Venemaale vähimatki poliitilist, majanduslikku ega sõjalist ohtu. Ometi sellest ei piisanud. Venelased hävitavad Ukraina linnu ja tapavad naisi, lapsi ja vanureid. Ülevenemaalise avaliku arvamuse uurimise keskuse andmetel toetab 68 protsenti venelastest Ukrainas toimuvaid tapatalguid. 25. ja 27. veebruaril tehtud küsitluses oli sõja vastu kõigest 22 protsenti ning 10 protsenti inimestest ei osanud või ei soovinud vastata.

Pange tähele, 68 protsenti Eesti naaberriigi elanikkonnast kiidab heaks naiste, laste ja vanurite sihilikku tapmist ning koolide, haiglate ja lastekodude pommirahega ülekülvamist... Seejuures ei saaks öelda, et vene rahvas on infosulus. Vene linnades toimuvad iga päev sõjavastased meeleavaldused. Järelikult on info Ukrainas toimuva kohta kättesaadav. Pigem on suuremal osal venelastest brutaalsest vägivallast täiesti ükskõik. Isegi juhul, kui Kremli peremees nendi endi kallal vägivallatseb. Nõrku ja väiksemaid peabki peksma, on alati pekstud.

Aastakümnete jooksul süstemaatiliselt raamistatud narratiivid vene maailma ülimuslikkusest, venelastest kui austust väärivatest vabastajatest, lääneriikide salakavalate mahhinatsioonide ohvritest kujundavad naaberriigi elanike seisukohti nüüd ja tulevikus. Küsimus on, mida Eesti saaks teha, et sel päeval, mil Kremli peremees (nimi võib muutuda, aga mentaliteet mitte) otsustab meie piirkonda alates Skandinaaviast kuni Poolani tulla «natsidest» ja relvastusest vabastama. Küllap kiidaksid venemaalased ülekaalukalt heaks ka Baltikumi sodiks tampimise.