JUHTKIRI ⟩ Tõemõõgaga putinismi vastu sõtta (3)
9. märts 2022, 00:00
- Emotsionaalselt laetud hinnangud ei tohi paisuda massipsühhoosiks
- Valeinfo ja vaenukõnega tuleb võidelda sõnavabadust hävitamata
- Õigusriigis vastutavad oma tegude eest inimesed, mitte inimrühmad
- Ukraina pagulased peavad minema eesti õppekeelega koolidesse
Iga sõja ajal kerkib üles viienda kolonni küsimus. Laulva revolutsiooni ajal oli see lausa Interrinde kujul institutsionaliseeritud.
Tookord suutsime me säilitada rahu ja külma pea isegi kõige kriitilisemas olukorras, kui nad üritasid vallutada Toompead. Samasugust moraalset kindlameelsust ja ühtsust on vaja ka praegu.
On selge, et vastaste huvides on meie ühiskonda lõhestada ja külvata umbusku rahvuste vahel. Sõjaolukorras on ühiskonna ärevusseisund nagunii kõrgem kui tavaliselt, mistõttu igasugust infot haaratakse otse lennult. See loob suurepärased võimalused desinformatsiooni levitamiseks.
Valeinfo valmistatakse ette hoolikalt. Sellisteks manipulatsioonideks tuleb valmis olla ja enne kui erutavana tunduvat infot jagada, tasuks mõelda, kas tegu on täiesti kindlasti tõese infoga, ja isegi kui on, kas selle jagamine praeguses ärevas olukorras on ühiskonnale vajalik või on sellel pigem kahjulik mõju.
Sotsiaalmeediamaailmale on ka iseloomulik, et üksikud emotsionaalselt laetud juhtumid võimendatakse üle, ja need võivad halvemal juhul ja kurikavala manipuleerimise tulemusel esile kutsuda massipsühhoosi, mida ohjeldada on keeruline. Seetõttu tuleks ühiskondlikult tõeliselt plahvatusohtliku info levitamisest teada anda veebikonstaablile või politseile.
Venemaa agressioon Ukrainas seab nüüd meie ette täie teravusega küsimuse vene õppekeelega kooli mentaliteedist. See saab alguse kooli juhtkonnast ja siin ei saa riik jääda leplikuks.
Teravaid vaidlusi võib tekkida sündmustele või isikutele hinnangute andmisel. Moraalne pahameel on õigustatud, kuid hoiduda võiks rühmapõhiste hinnangute andmisest ja rühmapõhiste poliitikate nõudmisest. Õigusriigis kannavad inimesed vastutust oma tegude eest, kuid inimrühma kollektiivsel süüdistamisel või lausa häbimärgistamisel võib olla soovitule vastupidine tagajärg.
Muidugi soovime kõik, et tõde tõuseks ja vale vaoks. Paraku ei saa minna kirvega kurge püüdma. Tänases lehes räägib Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová meetoditest, kuidas võidelda valeinfo ja vaenukõnega, samas hävitamata sõnavabadust ja õigusriigi põhimõtteid.
On selge, et Eestis tuleb teha kõik, et pakkuda õiglast ja adekvaatset infot neile, kes on juba kaks aastakümmet olnud Putini mõjutustegevuse mõjusfääris. Vaja oleks toetada suuremaid venekeelseid meediakanaleid, see on praegu osa Eesti kaitsepoliitikast ja selle rahastamise jaoks tuleks kiiresti leida toimiv lahendus.
Seoses Ukraina pagulaste hariduse jätkamisega on avaldatud arvamust, et nende saatmine vene õppekeelega koolidesse võiks tekitada klassis pingeid ja konflikte. See on õige, kuid viitab ühtlasi ka sellele, et Eestis on vene õppekeelega koole, kus on kõik need aastad varjatumalt või avalikumalt kantud edasi maailmavaadet, mida esindab Russki Mir. Venemaa agressioon on selle asjaolu vaid täie teravusega esile toonud.
Mentaliteet saab alguse kooli juhtkonnast ja siin ei saa riik jääda enam leplikuks. Ootamata ära eesti ja vene kooli ühendamise pikaajalist protsessi, tuleb tagada, et vene õppekeelega kooli juhtkond oleks vaba putinlikust ideoloogiast. Kui kohalikud omavalitsused ei saa sellega hakkama, tuleb vene õppekeelega koolid tuua kohaliku omavalitsuse alluvusest riigi otsealluvusse.