Rait Kondor: Eesti peab välja töötama pikaajalise plaani riigilaenu kasutamiseks

Analüütik ja väikeinvestor Rait Kondor Foto: Anno Proosvelt

Suurte Euroopa Liidu riikide nagu Prantsusmaa ja Hispaania ministrite sõnavõttudest lähtub, et Maastrichti kriteeriumid riigirahanduse kontrolli all hoidmiseks võime mõne aasta pärast ära unustada, kirjutab analüütik Rait Kondor. 

2008.–2011. aasta finantskriisi ajal võtsid rahvusvahelised finantsinstitutsioonid Euroopa riikide laenukoormused tõsise vaatluse alla, sest nähti, et kui eelarvetulud kukuvad järsult ära, on suure võlakoormusega riikidel oma laenukohustusi keeruline täita. Kõige tuntum oli sel ajal Kreeka võlakriis, mille lahendamisel moodustasid eurotsooni riigid uue stabilisatsioonifondi, millele pidid kaudselt õla alla panema ka Eesti pensionärid. Kuid suure võlakoormuse tõttu olid kõrgendatud tähelepanu all ka Hispaania, Itaalia ja Portugali riigieelarved.

Euroopa Liidu ühisraha euro kasutuselevõtuks rakendatud Maastrichti kriteeriumitest on meile olulisimad eelarve defitsiidi piirmäära nõue (riigivalitsuse eelarvedefitsiit ei tohi olla üle 3 protsendi sisemajanduse kogutoodangust ehk SKTst) ning valitsussektori võlakoormuse nõue (valitsussektori koguvõlg ei tohi ületada 60 protsenti SKTst). Kui majanduslanguse aastatel tegi mitu Euroopa Liidu riiki riigieelarve üle seitsmeprotsendise defitsiidiga ning eurotsooni riikide keskmine eelarvedefitsiit oli kahe aasta jooksul, 2009. ja 2010. aastal vastavalt 6,2 ja 6,3 protsenti SKTst, siis Euroopa Komisjon tegi eurotsooni riikidele selle jaoks nendel aastatel erandi, viidates majanduslangusele.