Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

ARVAMUS Viive Aasma: Paavo Pettai võiks annetada «süllekukkuva» miljoni Ukraina toetuseks (3)

Copy
Viive Aasma
Viive Aasma Foto: Erakogu
  • Midfield ei pidanud kohtu jaoks isegi ise advokaati palkama
  • Eesti seaduse aukude ärakasutamine on ebaeetiline

Soovin õnne reklaamimees Paavo Pettaile, kelle firma Midfield OÜ kontole kukub peagi 843 000 eurot. Jah, sellised on Eesti Vabariigi seadused – keeletud annetuse tegija saab vahele jäädes oma kuritegeliku raha tagasi, nagu õige mees kunagi, kirjutab ettevõtja Viive Aasma.

Sel nädalal ligi kolm aastat kestnud kohtusaaga selle üle, kas Keskerakond peaks tagastama Pettai poolt tehtud keelatud annetuse tema firmale Midfield. Kohus otsustas, et peab, kuna leidis tõendamist, et tegemist oli tõepoolest keelatud annetusega.

Vürtsi lisab loole see, et ligi miljon eurot võitles pikas kohtuvaidluses Midfieldile välja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK). Seega ei pidanud Midfield ise oma rahakotti advokaatide palkamiseks tuulutama – ERJK tegi seda tema eest maksumaksja rahaga. Pettai pidi ise ainult usinalt kaasa aitama ja komisjonile raamatupidamise pabereid ette tassima, et tema süü ikka ilusasti tuvastatud saaks. Sest süüdi jäämine maitses magus – keelatud annetamise tuvastamine tõotas kopsakat tulu.

Mina ei usu, et Paavo Pettai oli nii rumal ärimees, et töötas viis aastat, vahemikul 2009-2015, erakonna heaks tasuta, jättes millegipärast oma töö eest arved tellijale esitamata. Just tasuta töö sel perioodil loeti keelatud annetuse sisuks. Mina arvan, et ta sai oma töö eest tasu kätte mingil muul viisil, mis paberitel näha pole.

Mina ei usu, et Paavo Pettai oli nii rumal ärimees, et töötas viis aastat, vahemikul 2009-2015, erakonna heaks tasuta. Mina arvan, et ta sai oma töö eest tasu kätte mingil muul viisil, mis paberitel näha pole.

Hiljuti andis Paavo Pettai intervjuu Levila podcastile, kus rääkis skandaalse K-kohukese kampaania telgitagustest. Nüüd, paarkümmend aastat hiljem tunnistas ta, et loomulikult oli see Keskerakonnale tehtud kampaania, mida tookord eitati. «Kohtulahendid ja kõik asjad saime kätte. Ja selles mõttes kõik pidas. Aga reaalselt oli see ikkagi kampaania osa,» uhkustab Pettai nüüd, kuidas ta Eesti kohtupidamise ära suutis lollitada.

Teada on ka fakt, et reklaamiärimees Pettai oli Edgar Savisaare süüasjas algselt kahtlustatava rollis ja pääses kriminaalsüüdistusest vaid seetõttu, et tegi prokuratuuriga koostööd tõendite kogumisel. Hiljuti ka Keskerakonnale keelatud annetuse andjad Jana-Helen Juhaste ja Martin Künnap ei saanud oma patust raha tagasi, vaid see läks riigi tuludesse, kuna nende suhtes alustati kriminaalmenetlust, ja töösse läksid teised paragrahvid. Millegipärast ei ole kuulda olnud, et Pettai tagasisaadavat rahapada sarnane saatus ähvardaks. Ei tea, kas kunagine hea koostöö paneb prokuratuuri tema suhtes silmi kinni pigistama.

Meedia on keskendunud sel teemal Keskerakonna murele, kes peab tegema «tagasimakseks» suure väljamineku. Kuid sama oluline on, et Eesti seadused sel teemal lõpuks korda saaks. Täna ei lähegi hiigelsuure keelatud annetuse tegija vangi, vaid tal on koguni õigus nõuda oma «annetus» (nt altkäemaks) välja alusetu rikastumise sätete alusel tsiviilkohtumenetluses.

Eesti seadustes on auke ja halli ala, kuid nende ärakasutamine isiklikuks rikastumiseks on pehmelt öeldes ebaeetline. Minu õiglustundele mõjuks hästi, kui ta annetaks selle kohtuotsusena Midfieldi kontole laekuva hiigelsumma Ukraina vabadusvõitluse toetuseks. Kui neil seal läheb hästi, siis on see hea ka Eestile.

Tagasi üles