Alustades agressiooni Ukraina vastu, tegi Putin strateegilise vea, uskudes, et ukrainlased ei avalda vastupanu ja tal õnnestub maa vallutada ruttu, panna pukki nukuvalitsus ja muuta Ukraina Valgevene-laadseks satelliitriigiks. See ei läinud korda ja nüüd on Putin nurka surutud.
Kui tavaliste inimeste jaoks on sõda ja on rahu, siis Putini taktikaraamatus on nende vahel 50 halli sõjavarjundit. Ta on nimetanud lääne sanktsioone Venemaale võrdväärseks sõjakulutusega ja kinnitanud, et sõda jätkatakse eesmärkide saavutamiseni. Tema edasised sammud on ennustamatud. Pole võimatu, et ühel hetkel meid lihtsalt kistakse sõtta või ei saa me jätta sekkumata, isegi kui püüame igati eskalatsiooni vältida.
See on kõige halvem stsenaarium. Loodetavasti nii ei lähe, aga selle võimalusega tuleb arvestada ja vastavalt valmistuda.
NATO absoluutne prioriteet hetkel on idatiiva kaitsevõime tugevdamine. NATO vägede hulka idatiival on kasvatatud 15 000 mehe võrra, Prantsusmaa on viinud Rumeeniasse kiirreageerimispataljoni, britid saadavad Eestisse kohe täiendava pataljoni, kokku ligi 2000 sõdurit. Üle 100 hävituslennuki on pidevas valmisolekus. Tuleb valmis olla alaliste baaside loomiseks, kui Putin jääb selle sõja järel veel võimule.
Putini edasised sammud on ennustamatud. Pole võimatu, et ühel hetkel meid lihtsalt kistakse sõtta, isegi kui püüame igati eskalatsiooni vältida. Selleks tuleb valmistuda.
Kuid lisaks NATO vihmavarjule tuleb tõsiselt valmistuda ka endal ja rünnak ei pruugi ollagi traditsiooniline. Tänapäeva maailm tugineb suuresti elektroonikale ja inimesed on harjunud pidama internetti ja sideühendust enesestmõistetavaks. Kolmkümmend aastat tagasi ärevatel aegadel ei olnud ei internetti ega mobiiltelefone. Operatiivse info saamiseks kanti kaasas taskuraadiot. Ootamatu sidekatkestuse korral võib see endiselt olla asendamatu, et teada, mis toimub ja mida teha.