R, 27.01.2023

JUHTKIRI ⟩ Valmistu halvima vastu

Valmistu halvima vastu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 8
Päeva karikatuur
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • NATO absoluutne prioriteet on idatiiva kaitsevõime tugevdamine
  • Alati tuleb valmis olla ka ebatraditsioonilisteks rünnakuteks
  • Peame vältima rahvastevaheliste pingete tekitamist

Vanade roomlaste väljend «Kui tahad rahu, valmistu sõjaks» on praegu omandanud uue tähenduskihi, sest sõda juba käib. Kui soovime kestvat rahu, peab see lõppema Putini lüüasaamisega. Ei ole paremat viisi selleks, kui valmistuda kõige halvemaks.

Alustades agressiooni Ukraina vastu, tegi Putin strateegilise vea, uskudes, et ukrainlased ei avalda vastupanu ja tal õnnestub maa vallutada ruttu, panna pukki nukuvalitsus ja muuta Ukraina Valgevene-laadseks satelliitriigiks. See ei läinud korda ja nüüd on Putin nurka surutud.

Kui tavaliste inimeste jaoks on sõda ja on rahu, siis Putini taktikaraamatus on nende vahel 50 halli sõjavarjundit. Ta on nimetanud lääne sanktsioone Venemaale võrdväärseks sõjakulutusega ja kinnitanud, et sõda jätkatakse eesmärkide saavutamiseni. Tema edasised sammud on ennustamatud. Pole võimatu, et ühel hetkel meid lihtsalt kistakse sõtta või ei saa me jätta sekkumata, isegi kui püüame igati eskalatsiooni vältida.

See on kõige halvem stsenaarium. Loodetavasti nii ei lähe, aga selle võimalusega tuleb arvestada ja vastavalt valmistuda.

NATO absoluutne prioriteet hetkel on idatiiva kaitsevõime tugevdamine. NATO vägede hulka idatiival on kasvatatud 15 000 mehe võrra, Prantsusmaa on viinud Rumeeniasse kiirreageerimispataljoni, britid saadavad Eestisse kohe täiendava pataljoni, kokku ligi 2000 sõdurit. Üle 100 hävituslennuki on pidevas valmisolekus. Tuleb valmis olla alaliste baaside loomiseks, kui Putin jääb selle sõja järel veel võimule.

Putini edasised sammud on ennustamatud. Pole võimatu, et ühel hetkel meid lihtsalt kistakse sõtta, isegi kui püüame igati eskalatsiooni vältida. Selleks tuleb valmistuda.

Kuid lisaks NATO vihmavarjule tuleb tõsiselt valmistuda ka endal ja rünnak ei pruugi ollagi traditsiooniline. Tänapäeva maailm tugineb suuresti elektroonikale ja inimesed on harjunud pidama internetti ja sideühendust enesestmõistetavaks. Kolmkümmend aastat tagasi ärevatel aegadel ei olnud ei internetti ega mobiiltelefone. Operatiivse info saamiseks kanti kaasas taskuraadiot. Ootamatu sidekatkestuse korral võib see endiselt olla asendamatu, et teada, mis toimub ja mida teha.

Teiseks tuleb kindlasti soetada vee- ja kuivainete varud, et vastu pidada, kui katkeb veevarustus ja tarneahelad. Seegi ei pruugi juhtuda otsese sõjategevuse tagajärjel, vaid hübriidrünnaku või paljude halbade asjaolude kokkusattumise tõttu. Ootamatutele kriisidele reageerimiseks on hea, kui olete telefoni laadinud Naiskodukaitse äpi «Ole valmis!».

Kaitseministeeriumi hinnangul on sõjaline oht Eestile praegu sisuliselt olematu, sest Venemaa on valdava enamiku oma vägedest koondanud sõtta Ukrainaga. Nii tühi pole meie piiride taga kunagi olnud. Sellest ei tohi lasta end uinutada. Parem karta kui kahetseda. Kohalikud omavalitsused peaks väga tõsiselt ette võtma varjendite ettevalmistamise ja elanikkonna teavitamise. Aeg on veelgi tõsisemalt tegeleda tsiviilkaitsega.

Samas juba käib intensiivne infosõda, mille eesmärk on suurendada ärevust ja lõhesid ühiskonnas. Tuleb olla äärmiselt allikakriitiline ja hoiduda sotsiaalmeedias kahtlase info jagamisest ja laikimisest. Pole välistatud ka otsesed provokatsioonid, mille eesmärk on tekitada rahvastevahelisi pingeid. Peamine on jääda rahulikuks. Tõde pääseb lõpuks ikka võidule.

Märksõnad
Tagasi üles