Ühe varakevadise pühapäeva hommikusöögilauas ühe endise Oxfordi teadusfilosoofi maamajas Walesis kümmekond aastat tagasi läks jutt möödunud aegadele. Austatud professor meenutas, kuidas nelikümmend aastat varem oli tema tagasihoidliku kambri uksele Oxfordis koputanud väärika välimusega soliidses eas meesterahvas, esitanud füüsika valdkonda puutuvaid küsimusi, millest äsja doktoreerunud vabameelne mõtleja päris hästi aru ei saanud, ning kutsus viimase Horvaatiasse seminarile. Väike konks asja juures oli aga see, et noorteadlane pidi Jugoslaavia teisitimõtlejate tarvis kaasa võtma ka raha, mille keegi tol ajal veel tundmatu ärimees oli kommunistlike režiimide õõnestamiseks annetanud.