N, 2.02.2023

Mart Raamat: vajame sõbralikku kütuste aktsiisipoliitikat

Mart Raamat
, Eesti Õliühingu tegevjuht
Mart Raamat: vajame sõbralikku kütuste aktsiisipoliitikat
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mart Raamat.
Mart Raamat. Foto: Sille Annuk/Postimees
  • Kõrged naftahinnad jäävad püsima
  • Efektiivne aktsiisipoliitika aitaks ohjeldada inflatsiooni
  • Eesti inimesi ähvardab suur hinnatõus

Juba tavaliseks on muutunud hirmutavad uudised, kuidas igal kalendrikuul purustab Eesti hinnakasv taas rekordeid. Jaanuaris läks elu Eesti inimesele üle kahe korra rohkem kallimaks kui keskmisele eurooplasele – 11,3 protsendini ulatunud hinnakasv on kahjuks pikema negatiivse trendi jätk.

Nimelt on Eesti viimase kolme kuu keskmine inflatsioon olnud Euroopa Liidu kõrgeim ja näiteks naaberriigi Läti elukalliduse tõus on meile koguni 40 protsendiga alla jäänud.

Kõik inflatsiooni käsitlevad kommentaarid toovad välja energiahinnad, mis peamiselt elu kallimaks muudavad. Loomulikult ei jää Eesti inimestele märkamata ka tanklates lõputuna näivad hinnatõusud. Et mootorikütuste hinnad mõjutavad peaaegu kõigi majandussektorite ja toodete hinnakujundust, siis on tervitatav Keskerakonna esimehe Jüri Ratase plaan vaadata üle mootorikütuste aktsiisimäärad.

Kahjuks on varasemad valitsused mootorikütuseid maksustanud nagu luksuskaupa ja selle tõttu on Eesti kütuste maksupoliitika Euroopas vaat et kõige tarbijavaenulikum. Karmid aktsiisimaksukäärid ei halasta ei ettevõtetele ega ka tavainimestele – kõrge maksukoormus inimestele väljendub eelkõige mootoribensiini aktsiisimääras, sest valdav osa sellest kütusest tarbitakse just kodumajapidamiste poolt.

Eesti valitsejad pole seni mõista soovinud, et hajaasustuse tõttu pole isikliku auto kasutamine meie inimestele enamasti mitte mugavuse, vaid ellujäämise küsimus. Seetõttu on mõistetamatu, miks peab eestlane liitri mootoribensiini tankimisel riiklike maksudena ära andma 12 senti rohkem kui tarbija Leedus ja 6,5 senti rohkem kui lõunanaabrid lätlased. Mootoribensiini aktsiisimaksu langetamisel oleks just tavalise eestlase rahakotile otsene positiivne mõju.

Kütus maksab rohkem kui kunagi varem. FOTO:
Kütus maksab rohkem kui kunagi varem. FOTO: Foto: Arvo Meeks

Viimased kaks valitsust on tänuväärselt viinud diislikütuse aktsiisimäära konkurentsivõimelisele tasemele, mis on kindlasti aidanud praeguseid krõbedaid hindasid Eesti inimestele ja ettevõtetele pehmendada. Et valdavalt kasutatakse diislikütust just ettevõtluses, on kütuse hinnal arvestatav mõju meie poelettidele jõudvate toodete hinnakujunduses.

Erinevalt kõigist teistest regiooni riikidest kasutab Eesti minimaalselt võimalusi suure kütusetarbimisega majandussektoritele aktsiisisoodustuste rakendamiseks. Kõige selgemini tuleb diislikütuse suur mõju toodete müügihinnale välja toidukauba juures. Jaanuaris kaheksa protsenti kallinenud toiduainete puhul oleks Eestil võimalus pakkuda aktsiisisoodustusi nii põllumajandussektorile kui ka toiduainete töötlemisel kasutust leidva diislikütuse puhul.

Kuigi põllumehele kehtib tavamäärast soodsam aktsiisimäär, on maksukomponent Eestis ikka 40 protsenti kõrgem kui teistes Balti riikides. Soome tehastes tarbitud diislikütus on aga näiteks kolmandiku võrra väiksema aktsiisimääraga kui Eesti toidutöötlejatele kehtiv nn tavamäär. Seega aitaks toidusektorile kehtestatud aktsiisisoodustuste üle vaatamine alandada survet pidevalt kerkivatele toiduhindadele.

Kuigi puitkütuse hinnad pole sarnaselt teiste energiakandjatega veel märgatavalt tõusnud, on viimased uudised andnud märku ka selle kodumaise energiatoote hinnatõusu kiirenemisest. Ka aastas 20–25 miljonit liitrit kütust tarbivale metsandusele oleks võimalik valitsusel soodusmääraga diislikütust pakkuda – sarnaselt toimivad teised metsarikkad naaberriigid. See võiks vähendada hinnasurvet, mis lähikuudel küttepuidu tarbijatele kindlasti valusalt mõjuma hakkab.

Äsja kinnitas rahandusminister, et riik asub märkimisväärsete summadega toetama kortermajade renoveerimist, mis lisaks suurtele riiklikele taristuinvesteeringutele avaldab samuti arvestatavat mõju üldisele inflatsioonimäärale. Ka siin on valitsusel võimalus ehitussektoris kasutatavale diislikütusele aktsiisisoodustusi rakendada. Jah, loomulikult – valdav osa ELi riikidest juba kasutab seda võimalust ehitushindade alandamiseks.

Palju emotsioone tekitanud praamide piletihinna tõus suursaartele sõiduks võiks olla olemata, sest energia maksustamise direktiiv võimaldab ka sellele valdkonnale soodusmääraga diislikütuse müüki.

Palju emotsioone tekitanud praamide piletihinna tõus suursaartele sõiduks võiks olla olemata, sest energia maksustamise direktiiv võimaldab ka sellele valdkonnale soodusmääraga diislikütuse müüki. Lisaks on murepilved kindlasti ka raudteevedajate pea kohal – Operail kaotas seoses Valgevene sanktsioonidega arvestatava hulga oma kaubamahust. Raudteevedudele aktsiisisoodustuste pakkumine aitaks ilmselt nii mõnegi muidu kaduva töökoha riiklikus raudteefirmas alles hoida. Seega on läbimõeldud aktsiisipoliitika abil võimalik lahendada mitmeid väiksemaid ja suuremaid probleeme ja tasandada riske, mis on Eesti majanduse pea kohale kerkimas. Senine kirvemeetodiga aktsiisipoliitika ei ole osutunud edukaks ei parematel aegadel ega ole see sobilik ka tänases väga riskantses majandussituatsioonis.

Kahjuks ei ole helgeid uudiseid loota ka globaalsetelt naftaturgudelt – näiteks üks maailma tuntumaid naftaturu eksperte Daniel Yergin avaldas hiljuti arvamust, et tänased kõrged hinnad võivad jääda reaalsuseks järgnevaks kaheks-kolmeks aastaks. Info Euroopa kütusevarude kohta näitab aga, et diislikütuse varud olid viimati tänasel tasemel 2008. aastal. See tähendab, et kütuste hinnasurve jääb tugevaks veel pikaks ajaks ja ka meie valitsus peab arvestama, et mingisugust leevendust maailma naftaturgudelt loota on täiesti sinisilmne soovmõtlemine.

Seega oleks mõistlik üle vaadata plaanid 2023. aasta diislikütuse aktsiisitõusu osas, kuid veel enam oleks vaja tuua leevendust Eesti inimestele ja suure kütusetarbimisega majandussektoritele. Efektiivne aktsiisipoliitika on üks parimaid valitsuse käes olevaid hoobasid inflatsiooni ohjeldamiseks. Loodame, et tänane valitsus saab aru, et kütuste puhul ei saa rääkida «pahede maksustamisest». Läbimõtlemata poliitika toob Eesti inimestele hinnatõusu ja väheneva ostujõu, ettevõtetele aga konkurentsivõime kadumise.

Märksõnad
Tagasi üles