TEADLASE PILGUGA ⟩ Krista Fischer: põhjuslikkuse dilemmad pandeemia ajal

Pildil Tartu ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer. Foto: Sille Annuk

Põhjuse-tagajärje seoseid õpib inimene tundma sünnist saadik. Teame, et teole või tegemata jätmisele järgneb tagajärg ja meie ümber toimub lõputu protsess, kus sündmus A käivitab sündmuse B ja see omakorda sündmuse C. Keeruliseks läheb aga siis, kui sündmus A ei põhjusta küll otseselt sündmust B, kuid mõjutab selle tõenäosust või riski. Näiteks turvavöö puhul me üldiselt usume, et see vähendab liiklusõnnetuse kurva tagajärje tõenäosust. Samuti jalgrattakiiver, mille tõhususe kohta leidub küll rohkem vastakaid arvamusi, kirjutab akadeemik ja Tartu ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer. 

Praeguses pandeemias oleme aga küsinud, kas vaktsiinid ja kõikvõimalikud koroonameetmed aitavad ikka säästa elusid ning ega vaktsiin hoopis ise tervisehäireid põhjusta.

Teadlastena püüame mõista, mida põhjuslikkus üldse tähendab. Esmalt räägime kahest olukorrast, kus ei ole tegu põhjuslikkusega. Esimene neist on juhuslik kokkulangevus. Ootamatute haigestumiste või surmajuhtumite põhjusena on viimasel ajal oletatud ka vaktsiinisüsti. Tõenäosusteooria aitab aga mõista, et kahe sündmuse lähestikune toimumine ilma põhjusliku seoseta ei ole sugugi võimatu. Eestis sureb keskmiselt 15 000 inimest aastas ja mullu tehti Eestis umbes 1,8 miljonit vaktsiinisüsti. On igati ootuspärane, et mõni neist surmajuhtumitest langes hiljutise vaktsineerimisega samasse aega.