/nginx/o/2022/03/03/14405339t1h24db.jpg)
Viimastel päevadel on taas kord kõlanud dramaatilised üleskutsed lõpetada «vennatapusõda». Või siis vastupidi: üleskutsed mitte sekkuda, sest see olevat «slaavi vendade» omavaheline asi, peaaegu et kodusõda. Meenutatakse kahe «vennasrahva» ühist ajalugu, ühiseid juuri, ja avaldatakse kahetsust, et selline asi ometi juhtuda sai. Nendest, kelle teadmised Ukraina ajaloost piirduvad nõukogudeaegse kooliprogrammiga, võib isegi aru saada, ent kahetsusväärsel kombel elab see vendlusemüüt päris jõudsalt edasi ka XXI sajandil, kirjutab ajalooõpetaja Egon Mets.