Garri Raagmaa: hajaasustus ja kogukonnad tagavad julgeoleku

Inimgeograaf Garri Raagmaa. Foto: Mailiis Ollino/Pärnu Postimees

Elanikkonna kaitse ehk tsiviilkaitse on kuum teema. Meelis Oidsalu kirjutas, et Eesti kohalikud omavalitsused (KOV) ei ole võimalikuks suureks kriisiks valmis. KOVi radari andmetel on ulatusliku kriisi puhkedes turvalisim Tallinna ja Tartu linnas ning mõnes linnalähises vallas.

Kus siin loogika on? Just suurte linnade kortermajade elanikud on suure kriisi korral kõige ohustatumad. Miks? Oidsalu vastas sellele AK intervjuus: «Venemaa ründab Ukraina teenuseid, et viia elanikkond meeleheitesse. Et Ukraina juhtidel ei jääks muud üle, kui minna müts käes «batja» juurde vabandust paluma.» No ja meil pole isegi enam varjendeid!

Seega, kui linlased (naised, lapsed, eakad) ei oleks pantvangid, vaid üle maa hajutatud, saaksid vastupanu korraldajad märksa vabamad käed. Ruumi ju on! 20 tuhandet ruutkilomeetrit Eesti väikeasulaid ja hajaasustust ei suuda keegi kontrollida. Rääkimata metsadest ja soodest, kust kaitseliitlased tuld annavad. Riigikaitse on tõhusaim territoriaalselt ja üldrahvalikult. Eeskuju tasub siin võtta Šveitsist ja Soomest.