JUHTKIRI ⟩ Valitsuse ebaveenev koroonajutt

Päeva karikatuur 03.03.2022 Foto: Urmas Nemvalts

• Koroonapassil ja maskikohustusel ei ole omikronilaines märgatavat mõju
• Põhjendamatud koroonapiirangud tekitavad inimestes pahameelt
• Kui piiranguid ei täideta, siis kahjustab see riigivõimu autoriteeti

Samal ajal kui Ukrainas trotsivad inimesed reaalseid ohtusid, väriseb Eesti valitsus hääbuva koroona pärast ning kurnab rahvast ja majandust põhjendamatute piirangutega nagu draamas «Lendas üle käopesa».

Taani kaotas koroonapiirangud veebruari alguses, kui nende nakatumisnäit oli ligi 8000 inimest miljoni elaniku kohta päevas. Praeguseks on see langenud 3600 peale päevas. Leedu kaotas koroonapassi nõude ära 5. veebruaril. Nakatumisnäit olid neil sel päeval absoluutses tipus. Praeguseks on see langenud 2000 juurde miljoni kohta.

Ka Eesti oli kuu aega tagasi nakatumiste näit tipus – 5200 miljoni kohta ja langenud praegu 3300le. Ühesõnaga, kõigis kolmes riigis on omikronilaine liikunud samas rütmis ja sama kiirusega alla, hoolimata sellest, kas riigis on piirangud või neid ei ole. Surmade keskmine on kõigis kolmes riigis üsna sarnane: 6,6 kuni 8,2 inimest miljoni kohta päevas.

Nende näitajate põhjal saab väita, et koroonapassil ja maskikohustusel ei ole omikronilaines mingit märgatavat mõju nakatumisnäitajatele. Samas on põhjendamatutel piirangutel hoopis rängemad tagajärjed.

Osa ühiskonnast on olukorrast tõsiselt frustreeritud ja nende ängi me näeme meeleavaldustel ja sotsiaalmeedias. Mida aeg edasi, seda sügavamalt nad pettuvad ühiskonnas ja seda suuremaks kasvab lõhe. Kuigi koroonapassil oli kunagi eesmärk ja otstarve, on see praeguseks kadunud ja selle meetme põhjendamatu jätkamine ainult halvendab olukorda.

Postimees soovitab valitsusele peatada koroonapassi kasutamine ja maskide kandmise kohustus otsekohe. Nende kahju ühiskonna vaimsele tervisele ja majandusele on ebaproportsionaalselt suur.

Inimeste hulk, kes on vaktsiinipassi tõttu ühiskonnaelust välja lülitatud, ei ole väike ja see kasvab, sest lisandub neid, kelle pass aegub. Kuid see on vaid asja üks külg. Kannatavad ka ettevõtted, kellel on ilma passita inimeste tõttu vähem kliente, olgu need siis kinod, teatrid, restoranid ja muud meelelahutusasutused. Iga päev kasutuid piiranguid toodab lisaks ühiskondlikele pingetele ja vaimse tervise probleemidele ka otsest ja täiesti käegakatsutavat rahalist kahju. Ja see kahju kumuleerub iga päevaga.

Kõigele lisandub moraalne kahju valitsuse ja terviseameti autoriteedile, kes tuima järjekindlusega veeretavad narratiivi, mis paljusid enam ei veena ja paljudele mõjub kui härjale punane rätik. Seda on näha kas või kaubanduskeskustes, kus on üha enam julgeid maskita inimesi ja neid, kelle nina maskist väljas.

Ja mitte ainult seal. Mõistlikud inimesed ei lähe kergete koroonatunnustega enam testima, et mitte jääda positiivse testi korral päevadeks isolatsiooni pärast seda, kui haigusnähud on juba möödunud. Ja ka Postimees ei mõista inimesi hukka, kui nad käituvad ratsionaalselt, vastavalt oma tervislikule seisundile, vilistades koroonaprotokollile.

Mida rohkem on inimesi, kes ignoreerivad koroonareegleid, seda keerulisem on valitsusel ja terviseametil teha oma sõnumid sihtrühmale kuuldavaks siis, kui olukord ükskord peaks taas minema ohtlikuks.

Kõike eelnevat arvesse võttes soovitab Postimees valitsusele peatada koroonapassi Eesti-sisene kasutamine ja maskide kandmise kohustus otsekohe. Piirangute pikendamise põhjendusi on ühe piinlikum kuulata.