Mati Mandel: kas lubame muinasaja arhiivi hävitada?

Kuresel künnikihis suurema kivi kõrval avastatud hoburaudsõlest, odaotsast, suurest noast, suitsetest ja käevõrudest koosnenud leiukompleks. Foto: Erakogu

Kui kohe midagi ette ei võeta, siis maapõues leiduv muinasaja arhiiv lihtsalt hävib ning paljud küsimused meie muinasajast jäävadki vastusteta, kirjutab arheoloog ja ajaloolane Mati Mandel.

Viimasel ajal on palju juttu tehtud hobiotsijate poolt leitud muistsetest aaretest ja haruldastest muinasesemetest. Saaremaalt detektoriga avastatud kuldkäevõru leidu tervitas üldsus lausa rõõmuhõisetega. Elevust tekitavad ka aardeleiud.

3 MÕTET

• Kuna kirjalikud dokumendid 13. sajandist varasemast ajajärgust Eestis puuduvad, on tolleaegseteks arhiiviallikateks eelkõige muistsed matmispaigad.
• Paljud muistsetest matmispaikadest välja kaevatud haruldused müüakse piiri taha või rändavad illegaalsetesse erakollektsioonidesse ning lähevad meie kultuurile igaveseks kaotsi.
• Muistsed kalmed võivad meile täit informatsiooni anda ainult siis, kui neid uurivad teadlased ja just arheoloogiliste kaevanditega.