/nginx/o/2021/09/07/14052172t1h1173.jpg)
/nginx/o/2022/03/01/14401532t1heb7d.jpg)
Eestlasi on pea igal pool maailmas, seega loomulikult ka meie idanaabri Venemaa pinnal. Kuigi olud ja suhted riikide vahel on olnud keerulised, eriti praeguses olukorras, on Peterburi eesti kogukonnas Eesti Vabariigi aastapäeva ikka tähistatud. Kuidas läheb sealsel eestlaskonnal, küsisin Peterburi Jaani Kiriku Fondi esimehelt ning ajalehe Peterburi Teataja taasasutajalt ja toimetajalt Jüri Treilt.
/nginx/o/2022/03/01/14401535t1h147a.jpg)
Olete olnud aastakümneid seotud Peterburi eestlaste kogukonna tegemistega. Kui suur on sealne eesti kogukond ja milline on olnud selle kujunemise lugu?
Peterburi Eesti Kultuuriseltsil on hetkel aktiivseid tegevliikmeid 150 ringis, kuid neid on olnud tunduvalt rohkem. 30 aastat tagasi oli aktiivseid liikmeid vahemikus 300–400, kuid osa on praeguseks kolinud Eestisse ja osa on manalateele lahkunud.
Kaugemas minevikus oli Peterburi eestlaste jaoks väga oluline koht. Eriti suur oli seal eestlaste arv 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul, jõudes 50 000 inimeseni. 1920.–1930. aastatel tegutsesid tollases Leningradis mitmed eestlaste ühendused, koolid, anti välja ajalehti ja raamatuid. Seejärel, stalinlike repressioonide ja sõja tagajärjel, eestlaste arv kahanes ja 2010. aasta rahvaloenduse andmeil elas Peterburis veel ligi 1500 eestlast.
Millega eesti kogukond tegeleb?
Praegu tegutsevad lisaks Peterburi Eesti Kultuuriseltsile, mis loodi 1992. aastal, ka segakoor Kaja ja folklooriansambel Neevo. Segakoor alustas tegutsemist mõni aasta peale kultuuriseltsi asutamist ehk 1995. aastal ning on oma tegevuse jooksul esinenud peale Peterburi veel mitmetes riikides. Samuti esinevad nad Jaani kiriku jumalateenistustel ning erinevatel seltsi korraldatavatel üritustel. Folklooriansambel Neevo loodi 1998. aastal. Nii ansambel Neevo kui ka segakoor Kaja on Peterburi eestlaste lipulaevad, mis tutvustavad eesti muusikat ja rahvatantsu. Folklooriansambli juhendamisel viiakse läbi ka rahvusliku käsitöö praktilisi töötubasid.
/nginx/o/2022/03/01/14401534t1h7452.jpg)
Selts, koor ja ansambel tegutsevad käsikäes Peterburi Jaani kogudusega, millel liikmeid poolesaja ringis. Viiakse läbi jumalateenistusi, kontserte, näitusi ja teisi üritusi. Nii lastele kui ka vanematele inimestele korraldatakse eesti keele tunde.
Koostöös teiste rahvaste kultuuriseltsidega osaletakse ka kultuuripäevade korraldamisel. Eesti Kultuuriseltsi koostööpartneriteks on juba aastaid olnud näiteks Venemaa Rahvusraamatukogu, Venemaa Etnograafiamuuseum ja teised mäluasutused, kus korraldatakse ka regulaarselt erinevaid kultuuriüritusi, nagu kontserdid, konverentsid, näitused, mälestusõhtud, mis seotud tuntud nimedega, nagu Juri Lotman, Georg Ots ja teised.
Lisaks on 1999. aastast välja antud ajalehte Peterburi Teataja, mis ilmus varem ka aastatel 1908–1917 erinevate nimede all.
Jaani kiriku ja kontserdisaali taastamisprotsess, aga ka ajalehe Peterburi Teataja taasilmumine aitas ühendada eestlasi Venemaal.
Kas Peterburi kogukond on praegu kõige suurem eesti kogukond Venemaal või siiski mitte? Millistes piirkondades on veel aktiivseid eesti kogukondi?
Kahtlemata on Peterburi eestlaskond kõige rohkearvulisem ja aktiivsem. Võimaluse selleks on andnud ligi veerand sajandit tagasi algatatud Jaani kiriku ja kontserdisaali taastamisprotsess, aga ka ajalehe Peterburi Teataja taasilmumine, mis aitas ühendada eestlasi Venemaal.
11 aastat tagasi saigi Peterburi Jaani kirik suure töö tulemusena taas avatud. Kirik on saanud kokkusaamiskohaks ja koduks kogudusele ning seltsidele, paljudele eestlastele. Venemaal on muidugi veel mitmeid eestlaste kogukondi, näiteks Petseris, Siberis Krasnojarski kandis, Moskvas, Arhangelskis, Tveris.
/nginx/o/2022/03/01/14401533t1h7731.jpg)
Käisite möödunud nädalal koos välisministeeriumi kolleegidega Peterburis Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamas. Kuidas pidustused möödusid, mis toimus?
Külaskäik läks väga hästi. Tähistasime Peterburi Jaani kirikus nii Eesti Vabariigi 104. aastapäeva kui ka Eesti Kultuuriseltsi 30 aasta juubelit. Tunnustasime sel puhul Eesti välisministri ja kultuuriministri tänukirjadega kultuuriseltsi aktiivsemaid ja tublimaid liikmeid. Pidulikule jumalateenistusele järgnes Jaani kirik-kontserdisaali kunstilise juhi Jüri Leiteni korraldatud Põhjala Filharmoonia Kammerorkestri kontsert, kus mängiti peale Aleksandr Glazunovi veel ka Tõnis Kõrvitsa, Lepo Sumera ja Heino Elleri teoseid. Vabariigi sünnipäeva tähistamise raames esines eraldi kontserdiga Rein Rannap.
Pidupäeva puhul olid kingituseks Eesti Instituudilt eestikeelsed õpikud Peterburi kogukonnale ja eesti kultuurilugu tutvustavad trükised. Külastasime Smolenski luterlikku kalmistut, kus eestlaste poolt varasematel aegadel taastatud ja korrastatud haudadel sai süüdatud mälestusküünlad meie keeleteadlasele akadeemik Ferdinand Johann Wiedemannile ning Tartu Ülikooli taastamise järgsele esimesele rektorile Georg Friedrich Parrotile.
Kutuuriinimesed on muidugi väga murelikud, aga vaatamata keerulisele olukorrale tegutsetakse eesti kogukonnas ikka edasi.
Kuidas on praegusel keerulisel ajal olla Peterburi eesti kogukonna liige? Kas eestlane olla ja eestlaseks jääda on Venemaal raske?
Kultuuriinimesed on muidugi väga murelikud, aga vaatamata keerulisele olukorrale tegutsetakse eesti kogukonnas ikka edasi. Kõik saavad aru, et just kultuuriline koostöö on see, mis võimaldab hoida ja taastada suhteid ka riikide vahel. Seepärast tuleb riigil jätkuvalt toetada Eesti diasporaa tegevust, nagu seda tehti seni rahvuskaaslaste programmi kaudu, nii ka uue nimega ülemaailmse eestluse programmi raames. Eks meiegi külaskäik Peterburi ning kohtumine konsulaadi, seltsi ja koguduse rahvaga andsid oma väikese panuse Eestiga sidemete hoidmiseks ja arendamiseks.