Ants Juske: Hunt Kriimsilma ametid

Ants Juske Foto: SCANPIX

Kui soomlastel oli lama, siis rääkis üks minu soome kolleeg, et süveneb nähtus, et osa kultuuriinimesi on töötud, teine osa aga rabeleb korraga mitmes ametis. Meil toimub midagi sarnast. On kujunenud kindel kontingent, kellest üle ega ümber ei saa.

 Mart Sander teeb lavastusi, laulab, peab galeriid, on saatejuht, Mihkel Raud juhib samuti saadet, mängib pilli ja kirjutab raamatuid; ma ei räägi neist, kes oma põhitegevuse kõrvalt jõuavad jõudumööda istuda ka riigikogus. Jüri Aarma ampluaa on samuti muljetavaldav, kus teda iganes näha poleks – saatejuhina, menukirjanikuna ja seriaalis osalejana. Mihkel Mutt kirjutab mälestusi ja juhib ajakirja Looming. Raoul Kurvitz maalib, teeb etendusi ja mängib pilli. Mõned jõuavad pidada ka õppejõukohti mõnes kõrgkoolis. Näitlejad rabavad laval ja seriaalides, kindlasti ka mõned haltuuraotsad, mõned tegelevad lausa maalikunstiga või laulavad. Tõelised «renessansiinimesed»! Kui mõnel kunstiinimesel või sportlasel saab karjäär otsa, siis tuleb minna poliitikasse. Kogu seda nimekirja võiks jätkata.

Eks igaühel ole oma motivatsioon ja eneseteostus. Või ajab neid tormama rahapuudus? Mis teeb aga murelikuks, on see, et süveneb pealiskaudsus, järeleandmine massikultuurile. Ega üks loomeinimene ei saa korralikult teha kõike: olla telestaar, näitleja, kunstnik, kirjanik ja tagatippu veel poliitik. Ma ei kujuta ette füüsikut või geeniteadlast, kes oma töö kõrvalt teeks kõike neid muid asju. Kui palju on näiteks poliitika neelanud meil ajusid. Olles kümme-viisteist aastat poliitikas, oled sa oma erialal mitu astet maha jäänud. Tagasi tulla on väga raske. Noorem põlvkond on valinud õigema tee – minna välismaale, kus sa saad tegeleda oma asjaga ja saad ka korralikult makstud.

Me räägime palju teaduspõhisest Eestist ja ka sellest, et ilma kõrghariduseta ei saa tulevikus enam hakkama. Elu aga näitab, et saab küll, ja veel pareminigi. Võiks panna käibesse lausa uue kõnekäänu: «Vara koolist, ruttu tööle, nõnda rikkus koju toodi.» Minu tutvusringkonnas on palju töötuid, palju ka neid, kellel on teaduskraad. Nii ei jää muud üle kui käia juhutöödel, kandideerida tööturul, võtta ümberõppeprogramm, otsida odavam elamine – võimalusi on palju, enne kui asotsiaaliks kvalifitseerud.

Tähtis pole Eestis mitte sinu CV, vaid see, kus töötavad sinu tuttavad. Nii võid isegi ministeeriumiametnikuks saada, kui su kursavend on juhtumisi minister. Eesti on korporatiivne ühiskond, sinna pole midagi parata. Hea oleks seegi, kui sõpru-tuttavaid on mitmel ametikohal, siis võid tõesti Hunt Kriimsilma kombel pidada mitut ametit, mõnes kohas võid ka veidi lõdvemalt hakkama saada.