/nginx/o/2022/02/27/14396374t1hd402.jpg)
Venemaa agressioon Ukraina vastu on muutnud maailma, aga ta on muutnud seda viisil, mida keegi veel nädal tagasi ei oleks osanud ennustada. Euroopa julgeolekuarhitektuur tehakse ringi, aga mitte nii, nagu Putin seda oma luuludes ette kujutas.
Suure muutuse kõige jõulisem märk on Saksamaa ärkamine oma ajaloolisest nõidusunest – laupäeval teatas liidukantsler Olaf Scholz, et Saksamaa saadab Ukrainasse 1000 tankitõrjerelva ja 500 õhutõrjeraketti Stinger, ja eile, et tõstab riigi kaitsekulutused üle kahe protsendi SKTst. Seni on Saksamaa kaitsekulutused olnud vaid poolteist protsenti ja surmavat relvastust ei ole nad seni põhimõtteliselt konfliktikolletesse saatnud.
Laupäeval saadi Soomes kokku 50 000 allkirja, et nõuda parlamendilt rahvahääletuse korraldamist Soome astumiseks NATOsse. Soome avalik arvamus on viimastel kuudel muutunud NATOsse astumise küsimuses üha positiivsemaks – veebruari alguses tehtud uuringus oli pooldajaid juba rohkem kui vastaseid.
Raha ja relvadega on Ukrainat toetanud juba paljud riigid, ettevõtted ja eraisikud, kaasa arvatud meie. Ukraina on alustanud rahvusvaheliste väeüksuste moodustamist. Prantsusmaa lubas võõrleegioni ukrainlastest sõjaväelased Ukrainasse täies relvastuses. Inglise välisminister Liz Truss kinnitas otse-eetris, et toetab täielikult Ühendkuningriigi kodanike, kui need otsustavad minna vabatahtlikena Ukraina eest sõtta. Elon Musk teatas satelliitinterneti Starlink aktiveerimisest Ukrainas, et nurjata vastase katsed Ukraina netiühendusi lõhkuda.
ÜRO peaks viivitamatult alustama pingutusi, et kehtestada Ukrainas lennukeelutsoon ja see jõustada. Ka Hiina peab tulema kaasa, kui ei taha endale tõmmata kogu maailma põlgust.
Lagunenud on ka Putini sõprade ja kaudsete toetajate ring. Kui agressiooni alguspäeval takistas Venemaa pankade SWIFT-maksesüsteemist välja viskamist veel Saksamaa, Ungari, Itaalia ja Küprose vastuseis, siis praeguseks on kõik ühel meelel. Osa Vene panku on SWIFTist välja visatud ja Vene Keskpanga varad külmutatud. Riigid on üksteise järel sulgenud oma õhuruumi Venemaa lennukitele.
Seni on vaikinud veel üksnes Hiina. Kuid käes on hetk, kui maailma võimsuselt teine riik ei saa enam jääda Kremli toetajaks.
Pühapäeva päeval andis Putin korralduse viia Venemaa tuumajõud kõrgendatud valmisolekusse – olukorras, kus maaväed ei ole suutnud Ukrainas edu saavutada ja rahvusvahelised sanktsioonid ähvardavad algaval nädalal tõsise finantskatastroofiga.
Rahvusvaheline avalikkus ei saa enam jätta Ukraina sõtta sekkumata. ÜRO peaks viivitamatult alustama diplomaatilisi pingutusi, et kehtestada Ukrainas lennukeelutsoon ja see rahvusvahelises koostöös ka jõustada. NATO peaks selgelt deklareerima, et võtab Ukraina oma tuumavihmavarju alla, et Putin ei saaks seal genotsiidi korraldada.
Hiinale on alati olnud oluline mitte kaotada oma nägu. Ajal, kui Putin on oma agoonias valmis massimõrvaks, ei saa Hiina jääda enam tema poolele, kui ei taha endale tõmmata kogu maailma põlgust. Selleks tuleb avaldada otsest survet nii ÜRO diplomaatilistes kanalites kui ka teiste meetoditega. Sanktsioonide alt ei tohi välja jääda ükski riik, kes Putinit praegu vaikimisi toetab.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)