KESKPÄEVATUND ⟩ Keskerakonna loidus Venemaa kritiseerimisel on tähelepanuväärne ja ärevaks ajav (24)
26. veebruar 2022, 16:57
Kuku raadio saates «Keskpäevatund» võeti Venemaa poolt Ukrainale suunatud agressiooni valguses kriitiliselt ette Keskerakonna tagasihoidlikkus Venemaa kritiseerimisel ning enda positsiooni määratlemisel.
Priit Hõbemägi tõi välja, et väga paljud valitsuse liikmed, näiteks justiitsminister Maris Lauri, peaminister Kaja Kallas, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, on oma Facebooki profiilipildile pannud Ukraina lipu värvides toetava sildi.
«Ja kellel sellist silti pole? Kuulake nüüd. Ei ole Jüri Ratasel, ei ole Jaanus Karilaiul. Ei ole välisminister Liimetsal. Ei ole Jaak Aabil, ei ole Taavi Aasal, ei ole Mihhail Kõlvartil. Kuulge inimesed: on teil selline mõte, et äkki Putin siiski võib-olla võidab ning pole mõtet Ukraina värve enda juurde panna? Igal juhul on Keskerakonna püüd ennast kõrvale hoida täpsest kodanikupositsiooni paika panemisest sellisest globaalsest konfliktist tähelepanuväärne,» lausus Hõbemägi.
Hõbemägi lisas, et see, et Keskerakond on kodulehelt ära koristanud koostööprotokolli Ühtse Venemaaga, aga ei ole seda katkestanud, on veelgi kõnekam. «Minu meelest peaksid valijad seda väga meeles pidama.»
Marek Strandberg sekundeeris sellele tõdemusele: «See on nagu, kui doktor Faust käiks ringi ja tema meelest leping saatanaga ei kehti. Siin on sama lugu. Jüri Ratas käib ringi ning kriiskab kõikvõimalikes kanalites, et see ei kehti. Lepingud on alati kahepoolsed ning teine pool pole selle kohta öelnud mitte midagi. Aega, et see kehtetuks muuta, on mõlemal poolel olnud väga pikalt. Päringud, mis on tehtud Ühtsele Venemaale, ei ole siiani vastust andnud. Ehk Ühtne Venemaa ei ütle «jaa» ega «ei» selle sama protokolli kohta, mille olemasolust nad väga hästi teavad. Ehk sellised väikesed kvislingid [rahvareeturid ja kollaborandid, kasutatud peamiselt nende kohta, kes teise maailmasõja ajal natside ja fašistidega koostööd tegid – toim] – ütleme ausalt – istuvad jätkuvalt edasi. On kahjuks jätkuvalt riigikogu esimehed ning ootavad, et äkki midagi juhtub.»
Strandberg rõhutas, et selle asemel, et karta Venemaa kui tuumariigi võimsuse ees, tuleks võtta riskivaba positsioon ning liituda maailmaga, mis on oluliselt suurem nii majanduselt kui rahvaarvult, isegi suurem kui Lasnamäe valijaskond.
«Sest pange tähele, Venemaa majandus on umbes sama suur kui Hollandi oma. Venemaa elanikke on umbes kaheksa korda vähem kui neil, kes ühel või teisel moel osalevad NATO sõjalises blokis. Nii suure organisatsiooni rahumeelne hoiak on pigem kinnituseks, et mitte mingit ohtu pole Venemaale olnud. Aga see, et ka Eestis on jätkuvalt ringi käimas poliitikuid, kes tajuvad, et «midagi seal peab ju olema,» saamata aru, millise hullusega on nad kokku puutunud – see on ärevaks ajav.»
Strandberg jätkas: «Venelased on sissetungijate nimetamiseks mõelnud hea termini – vatnik. Ja ma arvan, et see vatniklus on nendele samadele ajateenijatele, aga vatnikud istuvad ka Kremlis ja kahjuks nad istuvad Eestis, kes püüavad ikkagi arukat pilku ja mõtet näha nendes Kremli meeste peades. Seda ei ole olemas!»
Ainar Ruussaar juhtis tähelepanu, et Strandbergi mainitud poliitikud on vabalt valitud. «Olgu see riigikokku või Tallinna linna. Aga päris nii mustades värvides ei saa ka Eestit vaadata. Suuremad kaupluste ketid on kinnitanud, et nemad Venemaa või Valgevene kaupa enam sisse ei osta. Tarbijakaitseamet tegi sideettevõtetele ettekirjutuse lõpetada viie räigeima Kremli propagandakanali edastamine.»