Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

JUHTKIRI Ukrainale päriselt appi. Kohe! (46)

Copy
Zelenskõi ja Putin
Zelenskõi ja Putin Foto: Johan Elm
  • Lääneriikide sanktsioonid on osutunud naeruväärseks
  • Sõjaga Ukrainas ei nõustu isegi Venemaa kodanikud
  • Ukrainale tuleb anda sõjalist abi kasvõi hübriidvormis

Neljapäeva varahommikul ründas Vene sõjamasin Putini kuritegelike plaanide elluviimiseks igast küljest Ukrainat. Totaalse rünnaku esimene ehmatus on möödas ja kauem enam käed rippu kõrvalt vaadata ei saa.

Venemaa sissetungile järgnesid küll lääneriikide sanktsioonid, kuid need osutusid naeruväärseks. Need ei muuda vähimalgi määral hetkeolukorda rindel. Kui neil üldse mingi mõju on, siis heal juhul kunagi kauges tulevikus. Paraku kestab Ukraina ennastsalgavalt meeleheitlik kaitsesõda juba kolmandat päeva. Abi on vaja, ja seda on vaja kohe.

USA president Joe Biden on kinnitanud, et NATO ei toeta Ukraina kaitsmist sõjaliselt. Üks asi on öelda seda ajal, kui sõda veel ei käi, vaid on lihtsalt üks abstraktne võimalus sündmuste arenguks. Kui veel ei ole üle elumajade lendavaid ründerakette, helikoptereid ja hävitajaid, kui tsiviilisikud ei ole varjunud pommirünnakute eest metroojaamadesse. Kui veel ei lasta õhku sildu, purustata hooneid ega tapeta inimesi.

Kõik see muutub hetkel, kui agressioon saab reaalsuseks. Abstraktse geopoliitilise strateegiamängu asemele tuleb moraalselt põletav küsimus inimlikkusest. See on hetk, kus kuritegu takistamata jättes muututakse kuriteo kaasosaliseks.

Kui NATO vaatab ükskõikselt pealt kõige jõhkramat agressiooni, mille on algatanud jõud, mille eest kaitset pakkuma on NATO mõeldud, siis milliseks muutub selle organisatsiooni tõsiselt võetavus pärast seda, kui Putin on Ukraina anastanud? Sõjaga ei ole nõus leppima isegi Venemaa kodanikud, kes on selle vastu meelt avaldanud Moskvas ja Peterburis, riskides reaalse vangistusega. Veelgi vähem tohivad sellega leppida vaba maailma riikide kodanikud – meie ja meie juhid. Kogu maailma vastu Putin ei saa.

Kui NATO ei saa anda sõjalist abi organisatsioonina, siis tuleb leida hübriidvõimalusi. Alustada tuleks erasõjavägede rahastamist, organiseerimist ja relvastamist Ukraina toetuseks.

Jõulisemalt on vaja jätkata Ukraina varustamist tõhusate relvadega maa- ja õhurünnakute vastu. Reaalset ja tapvat relvastusabi tuleb anda paljudel riikidel eraldi ja ulatuslikult, sest mida rohkem on aitajaid, seda raskem on Venemaal võtta ette karistusmeetmeid.

Ja kui NATO ei saa anda sõjalist abi otse ja organisatsioonina, siis tuleb leida hübriidvõimalusi, selliseid, nagu Venemaa ise on laialdaselt kasutanud. Alustada tuleks erasõjavägede rahastamist, organiseerimist ja relvastamist Ukraina kaitseks. Üksused tuleks formeerida rahvusvahelise koosseisuga otse Ukrainas, et neid ei saaks siduda ühegi riigiga, kellesse sõda otseselt ei puutu. Juba üksi teadmine sellise abi tulekust oleks moraalseks toeks Ukrainale ja heidutus Kremlile.

Rohujuuretasandil abi andmine Ukrainale on juba alanud. Tänases lehes on ülevaade Eesti algatustest. On loodud valmisolek Ukraina pagulaste vastuvõtmiseks, tehakse rahalisi annetusi, pangaülekanded Ukrainasse toimivad siiani korralikult.

Putin on harjunud suhtlema riigijuhtidega, mängima nendega geopoliitilist malet. Tema strateegia ei tööta, kui tema vastu astub rohujuuretasandi jõud, mille puhul pole kedagi, kellega läbi rääkida ja keda terroriseerida. Seetõttu on hetkel kõige olulisem saada käima laiaulatuslik rahvusvahelise sõjalise abi liikumine.

Tagasi üles