/nginx/o/2022/02/24/14386914t1h8559.png)
Venemaa rünnaku valguses omandab VF julgeolekunõukogu istungi spektaakel täiestu uue tähenduse, kirjutab Balti Venemaa-uuringute Keskuse direktor Vladimir Juškin.
2018. aasta märtsis rääkis Putin ajakirjanik Andrei Kondrašovile loo trepikojas olnud rotist, keda ta nägi ja jälitama hakkas. Putin ajas ta nurka, aga rott pöördus ümber ja ründas teda. Ta lisas, et parem on mitte kedagi nurka ajada. Veidi varem selgitas Putin, et Lääs püüab pidevalt Venemaale kohta kätte näidata ja selline asjade seis «meile kategooriliselt ei sobi».
Kuni tänaseni ei uskunud ma USA luureagentuuride infot võimaliku sõjalise operatsiooni kohta. Alahindasin nende võimekust hankida biokeemilist materjali uriininalüüsiks ilmselgelt haigelt inimeselt, kes oma haiguse varjamiseks isikliku biokämlaga välismaale reisib.
Nüüd saab täiesti selgeks etenduse «Vene Föderatsiooni Julgeolekunõukogu koosolek» tähendus. Kõik osalejad olid mures, mõned ei vastanud küsimusele, mille kohta president neilt küsis. Kuid kõik teadsid hästi, et nüüd on nad kõik kaamerate ees Ukraina verega määritud ja sõjakuriteo eest vastust ei saa enam vältida.
Plaan oli teistsugune. Nad ootasid Lääne kapitulatsiooni. Kuid Lääne lõhenemist ei toimunud ja nii ei olnud neil enam võimalik peatuda. See tähendab, et nad ise ajasid end nurka, kust ei leidnud enam väljapääsu.
Isegi kui eeldada, et erioperatsioon lõpeb mõne päeva pärast nukurežiimi kehtestamisega Kiievis, on tegu Putini jaoks juba kaotatud sõjaga. See on sõda, mis on ajanud Venemaa ajaloo nurka.