T, 29.11.2022

Jüri Raidla: põhiseadus kui Eesti edu pant

Jüri Raidla
, vandeadvokaat
Jüri Raidla: põhiseadus kui Eesti edu pant
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Vandeadvokaat Jüri Raidla
Vandeadvokaat Jüri Raidla Foto: Erakogu

Eestis kehtib praegu kõigi aegade parim ning pikaealisem põhiseadus, mis on Eestit hästi hoidnud nii stabiilsetel aegadel kui ka kriisiolukordades. Ainuüksi tõik, et Eestis ei ole olnud mitte ühtegi põhiseaduslikku kriisi, kõneleb meie riigi ja ühiskonna alusdokumendi heast kvaliteedist. Põhiseadus ja selle rakendajad on suutnud vastu seista hirmujutlustele põhiõiguste ja -vabaduste rikkumisest või lausa jäävast kahjustamisest, kirjutab õigusteadlane Jüri Raidla. 

Praeguse eduloo nautima jäämisel oleksid aga kahtlasevõitu tagajärjed. Olevikus ei ole kõige targem tegelda oleviku taastootmisega, see on tee stagnatsiooni. Tuleb tegeleda tuleviku loomisega ning selle kujundamisel peab lähtekohaks olema põhiseaduses kirja pandud eesti rahvuse, kultuuri ja keele säilimine kui ülim eesmärk. Selle eesmärgi saavutamine ja hoidmine läbi sajandite eeldab suutlikkust ehitada ja juhtida oma riiki. Eesti riik on väike ning mida väiksem, seda hapram see on. Mida hapram on riik, seda suurem on kodanike vastutus riigi saatuse eest.

Otsuste ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel tuleb demokraatiat jätkata, selles osas on demokraatia tervis Eestis väga hea. Samas tuleb lõpetada pseudodemokraatia mängimine otsuste täitmisel. Valikuvabadus kehtivate seaduslike otsuste täitmisel ei ole demokraatia osa.

Demokraatliku riigi ülesanne on end demokraatia kaitseks ja kodanike võrdse kohtlemise tagamiseks kehtestada. Eelöeldu tähendab, et riigi kohustus on tagada oma otsuste täitmine ja välistada otsuste valikuline järgimine. Otsuste valikulise täitmise tolereerimine paneb kahtluse alla riikluse tõsiseltvõetavuse. Kõrgeima võimu kandja ehk rahvas on kutsunud riigiorganid ellu selleks, et need toimiksid, mitte selleks, et nad võimaldaksid või isegi soosiksid otsuste eiramist.

Märksõnad
Tagasi üles