RAHVASTIK ⟩ Vabariigi aastapäev lumes ja rannaliival

Eesti riigi sünnipäev on üks aasta tähtsündmustest mitte ainult Eestis, vaid igal pool maailmas, kus leiduvad eesti kogukonnad.

Millised on tähistamise traditsioonid ning mida on tänavu kavas ette võtta, räägivad lühema või pikema tegutsemiskogemusega eesti kogukondade eestvedajad neljalt kontinendilt kuuest riigist: Austraaliast, Kanadast, Ameerika Ühendriikidest, Taist, Hispaaniast ja Soomest.

Sirje Jõgi Rivers: eestlust aitavad hoida traditsioonid

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Melbourne’i Eesti Majas. Foto: erakogu

Austraalia eestlaste jaoks on 24. veebruar väga oluline päev. Elan Melbourne’is ja siinsed eestlased on alati tulnud kokku Eesti lipu alla, et tähistada Eesti sünnipäeva. Teeme seda praegusel ajal, aga tegime ka varasemalt, kui Eestis ei olnud tähistamine veel võimalik.

Austraalia Eesti Seltside Liidu asepresident Sirje Jõgi Rivers. Foto: erakogu

Pidupäeval kogunetakse Eesti majja, lauldakse, tantsitakse ja peetakse kõnesid. Tänapäeval on kõned innustatud Eesti edasiminekutest, aga kõned on olnud ka kurvad ja kurjad, olenevalt aegadest. Räägime Eesti saavutustest, aga ka enda omadest – oleme ju osa Eestist. Mõtleme lahkunud eesti suurkujudele Austraalias ja Melbourne’is, kes siinmail eestlusse palju panustanud ja teisi inspireerinud.

Üks selline inimene oli Sir Arvi Parbo, kes kaevandusalase professionaalse elutempo tõttu eesti seltsiga palju seotud ei olnud, kuid oli alati kohal vabariigi aastapäeva tähistamas. Ta tõi eestlaseks olemist ka oma tööalastes kõnedes sageli välja. Pensionile jäädes panustas ta kõigiti Melbourne’i ühingu ajaloo brošüüri väljaandmisesse. Samuti Arvi Vainomäe, kes Shelli juhina tõi oma strateegilise juhtimise kogemuse Austraalia Eesti Seltside Liitu kaasa ja keda siiani tsiteeritakse. Mälestame ka Bruno Metsarit eluaegse armastatud eestluse juhina Melbourne’is. Mõtleme omapärasele August Sirkelile, kes veel 100. sünnipäevaks kavandas avada oma koduuksed uutele noortele eestlastele, nagu ta läbi elu oli teinud, kuid paraku jäi 99. eluaasta viimaseks.

Veidi enam kui kuu aega tagasi, 5. jaanuaril tähistasid Austraalia Eesti Seltside Liit ja Eesti Arhiiv väärikat 70 aasta juubelit. Samas on alates 1990. aastatest palju uusi eestlasi Austraaliasse elama asunud ning sõjajärgne põlvkond on praeguseks väiksemaks jäänud, kohati hoopis kadunud.

Ka uued eestlased soovivad kokku tulla Eesti tähtpäevadel nagu vabariigi aastapäev, võidupüha-jaanipäev, jõulud ning seltskondlikult käiakse koos ka muul ajal. Tihti kohtutaksegi väljaspool Eesti Maja – ajad on muutunud. Kui mõne seltsi liikmeskond ongi väikeseks jäänud ja tegevus hakanud hääbuma, ei pea see tähendama eestlaskonna lõppu, vaid uute väljundite otsimist ning ka vastutustunnet, et eestlus ei kaoks.

Saabuval kevadel, 15.–18. aprillil tulevad Austraalia eestlased taas kokku Melbourne’i XXVIII Eesti Päevadele. Kultuuriprogrammi kõrval on seal oluline osa ka ühisel seltskondlikul tegevusel. Elagu Austraalia ja Melbourne’i eestlus! Elagu Eesti!