Koroona saab meid kõiki kätte, kuid koroonapiirangud kaovad ka Eestis loodetavasti pigem varem kui hiljem. Mida kiiremini õpime koroonaga normaalselt elama ning hoiakud uue reaalsusega vastavusse viima, seda vähem pinget ja paksu verd ühiskonnas tekib. Inimeste uskumused seoses vaktsiinide efektiivsuse ja koroonaohuga on erinevad, kuid see ei peaks nii suurel määral olema usu küsimus. Vaktsiinide võime koroona levikut peatada ning koroona kui oht üksikisiku tervisele on paljuski objektiivsed suurused ning sõltuvad vaktsiinide omadustest ning inimese vanusest ja kaasnevatest haigustest, mitte usust, kirjutab politoloog Martin Mölder.
Tellijale
Martin Mölder: vaktsineerituse piir ja kõrge ohutaju (1)
On kaks teemat – vaktsineerituse tase ja ohutaju seoses koroonaga –, millel tahan pikemalt peatuda. Vaktsineerimispassi alusel rakendatud piirangute üks eesmärk oli inimesi vaktsineerima sundida, kuid praegu on selge, et see eesmärk enam ei tööta. Ohutaju peegeldab ühiskonna valmidust õiguse ja vabaduse piiramise jätkamiseks, ükskõik kas piirangutest on kasu või mitte.
Jaanuari teises pooles korraldas Norstat Eesti AS Postimehe Noor-Eesti teadusgrandi abil küsitluse, milles uuriti Eesti elanike hoiakuid seoses populismi, polariseerituse ja koroonaga. Küsitlusele vastas 1021 täiskasvanud Eesti elanikku. Arvestada võiks mõneprotsendise veamääraga.