Ago Raudsepp: sõnavabadus ja porno

Ago Raudsepp Foto: Vikerraadio

Vahetult enne 1934. aasta riigipööret oli Eesti väga demokraatlik. Kümnepalliskaalale pannes on Eesti sõnavabadust hinnatud üheksa, samal ajal Soomes ainult seitsme palliga. Eestis oli sama palju sõnavabadust kui Šveitsis, kuid ometi ei päästnud see meie demokraatiat, kirjutab arvamustoimetaja Ago Raudsepp.

Vabadus on hea, sõnavabadus samuti, kuid sõnavabadusse ei ole tõesti kätketud mingisugust võlujõudu. Pigem sõltub demokraatia saatus sellest, kuidas suudetakse hakkama saada äärmuslastega. Seejuures ei ole oluline, mis nime nad kannavad.

Maakera on teatavasti ümmargune ja kui minna järjest vasakule, siis jõutakse lõpuks välja paremale ja vastupidi. Äärmusliberaalsed LGBT-aktivistid, kes sõimavad J. K. Rowlingit, ja äärmuskonservatiivid, kes sõimavad Postimehe ajakirjanikke, ajavad sama asja. Mõlemad on äärmuslased, kummagi eesmärk ei ole sõnavabadus ja demokraatia.