Juhtkiri ⟩ Vaimne tervis näitab ühiskonna tugevust

Urmas Nemvalts joonistab FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Ligipääsetavus vaimse tervise ravile peab paranema
• Metsikud 1990. aastad on möödanik
• Me võiksime õppida üksteiselt abi küsimist

Vaimse tervise küsimused Eestis on aastaid olnud tagaplaanil, kuid võibolla alles koroonapandeemia tingimustes oleme hakanud mõistma selle valdkonna tähtsust oma elus.

Tänase Postimehe nädalalõpulisa AK fookuslugu räägib sellest, kuidas viimased aastad on pannud Eesti inimesi enam muret tundma oma vaimse tervise pärast. See omakorda on aga toonud senisest teravamalt esile vaimse tervisega seotud mured.

Näiteks on hakatud rohkem kasutama antidepressante. Nii kirjutati 2019. aastal Eesti inimestele välja 483 386 retsepti, eelmisel aastal aga juba 554 957 retsepti. Lisaks on suurenenud vaimse tervisega tegelevate arstide esmakülastajate hulk.

Antidepressantide kasutamise suurenemise ja koroonapandeemia vahel ei pruugi olla veel põhjuslikku seost, kuid probleemi eitada pole ka mõtet. On selge, et praeguseks umbes kaks aastat väldanud pandeemia on pannud maailma ühiskonnad, sealhulgas Eesti ühiskonna, uutesse oludesse. Sõltub aga iga ühiskonna ajaloost ja kultuurist, kuidas ühiskond on nendele muutustele reageerinud.

Nii tasubki meenutada, et 1990. aastate kauboikapitalismi läbi teinud Eesti oli koht, kus lööklauseks oli «igaüks on ise oma õnne sepp». Selle varjukülg oli aga see, et ei õpitud teistelt abi küsima, sest seda peeti häbiasjaks. Nüüd aga, 30 aastat pärast iseseisvuse taastamist oleks aeg need hoiakud üle vaadata.

Lisaks koroonapandeemiale on kahtlemata mõjutanud Eesti inimeste vaimset enesetunnet kõrgenenud hinnad ja viimastel kuudel teravnenud julgeolekukriis. Depressiooni toidavad veel ühiskonnas valitsevad lõhed, mida paraku ka mõned vastutustundetud poliitikud ekspluateerivad.

Üksteise ärakuulamine ja abi otsimine ei näita nõrkust, vaid tugevdab tegelikult ühiskonda. Sest kui ühiskond on terve, on seda raske ka murda – olgu selleks murdjaks siis pandeemia või julgeolekumured.

Vaimse tervise portaali peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa sõnab AK loos, et osalt on probleemid vaimse tervise ravile pääsuga tingitud koroona ajal elatud elust. «Esmane kontakt meditsiinisüsteemis vaimse tervise abi osas võiks olla perearstiga, kuid praegusel ajal ummistavad nende vastuvõtte koroonatestile soovijad,» ütleb ta.

Omaette lugu on noortega, kus ilmselt seni nauditud vabaduste kitsendamine on tekitanud suure depressioonilaine. Kuid on selge, et meie ühiskond on seda tugevam, mida paremini tunneb end noor põlvkond.

Koroonapandeemia on samas näidanud, et vaatamata raskustele on meie ühiskond kohanenud paljuga. Umbes kaks aastat tagasi oleks olnud näiteks mõeldamatu, et inimesed käivad avalikes kohtades maskiga või et koolid on distantsõppel. Nüüd on see meie argipäev.

Ent samamoodi argipäevaseks võiks muutuda ligipääsetavus vaimse tervise ravile. See eeldab aga süsteemset lähenemist probleemile. Üksteise ärakuulamine ja abi otsimine ei näita nõrkust, vaid tugevdab tegelikult ühiskonda. Sest kui ühiskond on terve, on seda raske ka murda – olgu selleks murdjaks siis pandeemia või julgeolekumured.