R, 9.12.2022

Sofi Oksanen: missugune näeks välja soometunud Euroopa

Sofi Oksanen
, kirjanik
Sofi Oksanen: missugune näeks välja soometunud Euroopa
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 25
Sofi Oksanen
Sofi Oksanen Foto: Peeter Langovits
  • Soome kooliõpikutes valetati, et Eesti oli liitunud NSV Liiduga vabatahtlikult
  • Lenini sajanda sünniaastapäeva auks korraldati Soomes tuhat üritust
  • Soome kaitseministrit Carl Haglundi noomiti, sest ta nimetas Venemaad ohuks

Soometumine oli Nõukogude Liidu edulugu, mistõttu soovib Venemaa seda korrata. Venemaale sobiks ideaalselt mitte ainult Ukraina, vaid kogu Euroopa soometamine, kirjutab soome-eesti kirjanik Sofi Oksanen.

Kui 1970ndatel näitas Rootsi televisioon Aleksandr Solženitsõni raamatul «Üks päev Ivan Denissovitši elus» põhinevat filmi, sulges Soome Ahvenamaa saatjad, et kodanikud ei saaks Rootsi kaudu Soomes keelatud filmi vaadata. Soome filmikontroll oli keelanud Nõukogude laagritest kõneleva filmi kui nõukogudevastase.

Kirjaniku «Gulagi arhipelaagi» tabas sama saatus. President Urho Kaleva Kekkonen ja peaminister Kalevi Sorsa tõkestasid teose avaldamise ja nobelisti Soome kirjastaja Tammi leppis olukorraga. Soomendaja Esa Adrian otsustas siiski otsusest mööda minna ja viis oma soomendatud teose Rootsi, kus selle esimese osa avaldas Wahlström & Widstrand. Raamatu levitamine Soomes polnud lihtne ja see eemaldati raamatukogude ja -poodide valikust. Kes said, need võtsid ühe eksemplari tulevastele põlvkondadele näiteks nõukogudevastasest propagandast.

Mõni aasta hiljem saabus abiellumise teel Soome minu eesti ema ja ma sündisin riigis, mis oli säilitanud oma iseseisvuse, kuid milles soometumine mõjutas kõike. Lääne-Saksamaal tekkinud mõiste tähendab alistumist tugevama naabri tahtele, ja Soome oli Nõukogude Liidu raudrusika haardes karmimalt kui ükski teine lääneriik. Soometumine mõjutas lisaks välispoliitikale riigikaitset, majandust, meediat, kunsti ja teadust.

Akadeemilisel uurimusel polnud soovitatav süveneda katastroofilisse Nõukogude majandusse ja nõukogudevastaseks peetud teemadest tuli loobuda, kui oli soov karjääri teha.

3 MÕTET

  • 2020. aastal korraldati Soomes uuring, mille kohaselt suhtuvad 45-aastased ja vanemad Venemaasse positiivsemalt kui nooremad. Just need põlvkonnad kasvasid üles sügava soometumise ajal.
  • Soometumine kujundas ajaloolist mälu, rahvuslikku identiteeti ja keelekasutust. Keel on mõtlemise vahend ja kui puututakse selle ülesehitust, siis muutub ka meel.
  • Soometumiseks ei olnudki vaja seadusesätet. Valitseva õhustiku vastane tegevus lämbus ka ilma ametliku tsensuuri ja karistusteta.

Kui toll märkas, et Nõukogude tuunikalas oli lubatust kolm korda rohkem elavhõbedat, otsustati hinnangu andmisel, et müügikeelu kehtestanud kontrollija tõlgendas kala väärtust «liiga teoreetiliselt». Mereliiklusamet muutis oma määrusi, kui Nõukogude Liidu omanduses olev Teboil pani müüki jullad, mis polnud läbinud turvalisusteste. Ametivõimud otsustasid, et Nõukogude jullat tuli võrrelda päästevestiga.

Kooliõpikutes valetati, et Eesti oli liitunud rõõmsa Nõukogude perega vabatahtlikult, sest õpetamisel kohaldati Nõukogude ajalookirjutuse liini. Taustal oli Nõukogude Liidu ja Soome vahel sõlmitud sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise leping (YYA-leping) ning Soome õpikuid kontrolliv haridusamet järgis seda.

Ehkki geograafiaõpikutes said ruumi USA probleemid, ei lisatud Nõukogude Liidule kunagi negatiivset omadussõna. Seal oli kõik suur ja võimas, Soome idakaubandus koos oma kliiringtehingutega oli jätkuvalt «ida ime». Tegelikult läks neli viiendikku Soome ekspordist kogu aeg läände ja idanaabrile anti sisuliselt tasuta krediiti.

Kõige suuremat ülistust pälvis Nõukogude Liit siiski kultuuri vallas. Kuna Jätkusõja-järgsed rahutingimused tagasid kommunistidele tegutsemisvabaduse, oli neil lihtne levitada oma aateid kunsti- ja tudengiringkondades. Taistolased – äärmusvasakpoolne ja Nõukogude Liitu kriitikavabalt idealiseeriv liikumine – sai valitseva positsiooni. Näitlejad, kes ei ühinenud punakooriga, jäid rollidest ilma. Lenini 100. sünniaastapäeva auks korraldati Soomes tuhat üritust.

Eesti vaatenurgast vaadatuna on seda kõike raske mõista, sest Nõukogude okupatsiooni all olevatel eestlastel polnud muud võimalust kui elada diktatuuri seaduste järgi. Soome oli jällegi iseseisev lääne demokraatia, kus kodanikud valisid vabadel valimistel otsustajaid.

Taistolased – äärmusvasakpoolne ja Nõukogude Liitu kriitikavabalt idealiseeriv liikumine – sai valitseva positsiooni. Näitlejad, kes ei ühinenud punakooriga, jäid rollidest ilma.

Ja ega soometumiseks ei olnudki seadusepügalat vaja: valitseva õhustiku vastane tegevus lämbus ka ilma ametliku tsensuuri või karistusteta. Arusaam konsensusest oli kindel, Nõukogude Liidu puhtaks pesemine riiklik komme.

Eestlastele oli küüditamise ja Gulagi stiilis inimõiguste rikkumise tegelikkus selge ja seetõttu oli nende parempoolseks propagandaks tembeldamine sama groteskne, kui oli soomlastele juba toona holokausti valeks väitmine. Samasugusena oleks see pidanud paistma ka soomlastele, sest Stalini repressioonides suri sama palju soomlasi kui Talvesõjas.

Majanduselu komisjon EVA laskis 2020. aastal teha väärtuste ja hoiakute uuringu, mille tulemused panid üllatama: vanemad põlvkonnad suhtusid Venemaasse positiivsemalt kui nooremad. Piir läheb 45 aasta vanuste juurest. Just sellest east vanemad põlvkonnad kasvasid üles sügava soometumise ajal. Samal ajal oli neil lähem suhe sõja-aastatega ning ka sõjaveterane oli rohkem elus. Kuidas on siiski võimalik, et just nemad mõtlevad Venemaast teisiti kui nooremad?

Vastuse leiab soometumisest, mis kujundas ajaloolist mälu, rahvuslikku identiteeti ja keelekasutust. Keel on mõtlemise vahend ja kui puututakse selle ülesehitust, muutub ka meel. Soome oli Nõukogude Liidu psühholoogiliste operatsioonide katselabor ja idanaabri vaatenurgast edulugu, sest Põhjamaade demokraatiana näiv Soome oli tõestus sellest, et Nõukogude Liit suutis oma naabriga rahulikult koos elada. Veetlev vaateaken nimega Soome võis väljapoole jääjad ära petta ja panna nad arvama, et see ongi rahuldav alternatiiv.

Võisime vaadata Ameerika telesarju, mida tarbiti erakordse innukusega, ja reisida vabalt lääneriikidesse. Seega me läänestusime sama ajal, kui soometusime, ning soomlastele meeldib näha seda ajajärku nii, et rahvas ju teadis tegelikult, mis Nõukogude Liidus toimus.

Nõukogude Liitu lastud välismaalastel lubati kontrollitult näha vaid seda, mida peeti nende silmadele sobivaks. Nii kasvatatigi osa soomlasi uskuma Nõukogude liturgiat.

Kuid vaid väike osa rahvast sõitis idapiiri taha. Nõukogude Liitu lastud välismaalastel lubati kontrollitult näha vaid seda, mida peeti nende silmadele sobivaks. Nii kasvatatigi osa soomlasi uskuma Nõukogude liturgiat. Kui idaimpeerium poleks kokku kukkunud, oleks see osa märgatavalt suurem.

Kui Ukrainas vahetus 2014. aastal südametunnistuse revolutsiooniga võim, viis olukord riigi idaosas Venemaa korraldatud sõjani. Välismaalt hakkas tulema kommentaare, milles Ukrainale soovitati rahumeelse alternatiivina soometumise teed.

Pärast Vene agressiooni lisandumist olen viimasel ajal märganud, et soometumist on jälle hakatud salamahti Ukraina õlgadele sobitama – ehkki see kahjustaks Ukraina lõimumist läänega ja viiks riigi tagasi minevikku, millest revolutsiooniga sooviti lahti rebida. Meedia mitmehäälsusest saaks minevik ja Venemaa sõda Ukrainas lubataks vastavalt Vene propagandale avalikult kutsuda ainult kodusõjaks. Riigi keskkonna olukorda ei tohiks isegi mitte ette kujutada.

Soomes lõppes YYA-leping pärast Nõukogude Liidu lagunemist, kuid harjumuspärastest käitumisviisidest lahtiütlemine on raskem. Alateadvus õppis kiirelt vältima ajalooliselt sobimatuid väljendeid ja õpitud keel ei muutu ilma teadliku otsuseta.

Pärast taasiseseisvumist hakati ka Baltimaades kasutama kodanike tõelistele kogemustele vastavat keelt ja Nõukogude okupatsiooni võis lõpuks kutsuda selle õige nimega. Soome keeles on vigade parandus kulgenud aeglasemalt.

Juba pärast seda, kui Venemaa oli hõivanud Krimmi poolsaare, noomiti Soome kaitseministrit Carl Haglundi avalikult selle eest, et ta oli koos oma Põhjamaade kolleegidega alla kirjutanud artiklile, milles Venemaad nimetati sõjaliseks ohuks. Soome suurimate erakondade hulka kuuluvate sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna esimehed teatasid, et nii ei või teha. Kuuldavasti polnud kõnealune kirjutis tark.

Me ei tea, kas Soome oleks NATO riik, kui Venemaa regulaarselt ei kärataks, kui ebameeldiv oleks Soome liikmesus Venemaa jaoks. Soome alistus Venemaa urisemisele teatud kombel vastama. Idanaabri kritiseerimine on Soome jaoks uus. See on siiski ohtlik.

Me ei tea, kas Soome oleks NATO riik, kui Venemaa regulaarselt ei kärataks, kui ebameeldiv oleks Soome liikmesus Venemaa jaoks.

2011. aastal märkas Soome keskkonnakeskuse uurija Seppo Knuutila Läänemere suurimat fosforiidileket, mille allikaks osutus tehase Fosforit jäätmemägi. Tehas kuulus Venemaa suurimale väetisetehasele EuroChemile. Tehas ise fosforipommi paljastamise ümber kära ei tõstnud. See-eest aga pani Soome keskkonnaamet kahtluse alla uurija pädevuse ja väitis, et ta rikub Venemaa ja Soome keskkonnaalaseid suhteid. Looduse huvi jäi selles mõtlemises teisele kohale.

Hämardunud moraali kirgastamine on veelgi aeglasem kui keele uuendamine. Me ei tea veel alati, mis idaga seotud otsustest põhinevad tegelikul ohul ja sunnil, mis enesetsensuuril, mis enesepettusel. Just need olid soometumise aja tagajärgedest kõige valelikumad – see rikkus riigi moraalse kompassi.

Soome meedia on see-eest kiituse ära teeninud just Ukraina sõja kajastamisega ja viinud oma keelekasutuse tegelikkusega vastavusse ka seoses Venemaaga. Soome ajakirjandusvabaduse kõrge koha eest kuulub tänu Euroopa Liidule, sest selle liikmesus ja Euroopa inimõiguste konventsioon eeldavad kommunikatsiooniseaduste reformi ja sõnavabaduse tugevdamist. Tänu neile saab võimalikuks sõnavabadusorganisatsioonide ja -institutsioonide areng ja positsioonide tugevnemine.

Nooremad soomlased on kasvanud üles koos vaba meediaga ja käinud koolis, mille õpikute sisu viidi 1990. aastail vastavusse tegelikkusega. Nii suhtuvadki nad Venemaasse teistmoodi kui vanem põlvkond.

Kuna soometumine oli Nõukogude Liidu seisukohalt edulugu, on selge, et Venemaa soovib selle õpetust korrata. Venemaa seisukohalt olekski ideaalne mitte ainult Ukraina, vaid kogu Euroopa soometamine. Pürgimus konkretiseerub Venemaa arvukates mõjutusoperatsioonides oma riigipiiridest väljaspool.

Meetodid on soometumisest tuttavad: meele ja keelega manipuleerimine, piitsa ja prääniku vahetamine, pürgimus kahepoolsetele suhetele ja vägivalla ähvardusel tehtud vihjed.

Vladimir Lenini sajanda sünniaastapäeva puhul Soomes välja antud postmark
Vladimir Lenini sajanda sünniaastapäeva puhul Soomes välja antud postmark Foto: Wikimedia Commons

Euroopas ei suhtuta Venemaa mõjutusvahenditesse alati piisava otsustavusega ja seetõttu on põhjust mõelda, missugusena näeks välja soometunud Euroopa või Põhjala.

Kui asetada soometumise šabloon nende riikide peale, on meie ees stsenaarium, kus Euroopa Liidu alusväärtused on muutunud naljaks ja otsustajate taskud tõmbavad Moskva suunas. Sõidaksime ikka lääne autodega, reisiksime kuhu hing ihaldab ja meie elatustasemel poleks häda midagi. Kuid sõnavabadust meil enam ei oleks ja meie meedia avaldaks Venemaa pressiteateid sellistena, nagu need on.

Mõne põlvkonna möödudes ajaks mõte Venemaa inimõiguste rikkumistest meie järeltulijaid naerma ja need, kes neist midagigi iitsatavad, saaksid paranoilise häirija pitseri. Opositsiooniliider Aleksei Navalnõid mäletataks Osama bin Ladeniga võrdväärse terroristina.

Ja Ukraina? See oleks enesestmõistetav Venemaa osa, nagu ka ülejäänud Ida-Euroopa. Baltlased oleksid tõenäoliselt süüdi mingis uues sõjas – ehkki need rassistifašistid üritaksid kõigest väest Venemaad süüdi tembeldada. Läänemerd kutsuksid kõik salaja pasamereks, kuid mitte kunagi avalikult. Mis siis oleks Euroopast alles peale kesta? Me muutuksime võrdseks oma väärtustega.

Soome keelest tõlkinud Erkki Bahovski.

Artikkel ilmus varem rootsi ajalehes Dagens Nyheter. Sofi Oksanen on soome-eesti kirjanik. Tema viimane romaan «Koirapuisto» (2019) räägib Ukrainast.

Märksõnad
Tagasi üles