:format(webp)/nginx/o/2020/12/08/13519691t1h59f5.jpg)
/nginx/o/2022/02/17/14371576t1hd430.png)
Juhtus nii, et mitte päris vabatahtlikult asusin lugema Oskar Lutsu «Sood». Uustrükki. Kui vaja, siis vaja. Kõigepealt – raamatul ei ole sissejuhatust. Mitte mingisugust. Pole pisikest lauset, et omaaegne tekst on muutmata. Samuti pole märget, et raamat on ekstra uuesti välja antud, just ja vaid ainult seepärast, et tuleb film, mis põhineb Lutsu «Sool». Sest vaata, kui hea on müüa raamatut pärast seda, kui film on nähtud? Eesti filmi ikka eestlane vaatab, sest «eesti film on nagu oma sitt – ikka vaatad» (Ain Hanschmidt).
150-leheküljelisest jutustusest on saanud 246-ne klantsköites klots. Ikka selleks, et rohkem raha küsida. Samas on sellise klotsi tootmine päris kallis.