R, 9.12.2022

Karina Orlova: Väljakuulutatud lüüasaamise kroonika

Karina Orlova: Väljakuulutatud lüüasaamise kroonika
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Venemaa plaanib reaalseid rünnakuid USA hääletelugemismasinate ja valimisstruktuuride vastu, hoiatab ajakirjanik Karina Orlova. 
Venemaa plaanib reaalseid rünnakuid USA hääletelugemismasinate ja valimisstruktuuride vastu, hoiatab ajakirjanik Karina Orlova. Foto: Erakogu

USAs paguluses elav Ehho Moskvõ ajakirjanik Karina Orlova leiab arvamuses, et Putin on oma tegevusega Lääne lõplikult välja vihastanud ja bluff, mida ta on seni karistamatult Lääne vastu kasutanud, on nüüd tema enda vastu pöördunud.

Viimase kümne aasta jooksul on putinlik võim, diplomaatia ja propaganda keerutanud meedias üles Lääne-vastast hüsteeriat – süüdistades USAd ja Euroopat küünilisuses, müüdavuses, seadusetuses ja soovis Venemaad hävitada.

Venemaa president Vladimir Putin Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga kohtumas. Tenniseväljak muutub üha pikemaks...
Venemaa president Vladimir Putin Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga kohtumas. Tenniseväljak muutub üha pikemaks... Foto: Mikhail Klimentyev

Nemad, libauudiste kullerid, pole seda muidugi ise grammigi võrra uskunud. Sest jätkati Läänes kinnisvara ostmist – teades, et keegi seda ei konfiskeeri –, samal põhjusel raha Läänes hoiustamist, laste koolitamist Läänes. Isegi Putin ei uskunud Lääne poliitikute täielikku küünilisust ja müüdavust, ehkki üksikuid õnnestus ära osta.

Kreml teadis, et võib – kui väljenduda Sergei Ivanovi sõnadega – Läänele käkki keerata, aga sellele vastatakse rangelt seadusekohaselt. Britid ei suundu Venemaale oma vaenlasi keemiarelvaga mürgitama. Pentagon ei kasuta häkkereid, et sulgeda torujuhtmeid Venemaal. Lääs ei hakka Vene meediasse ja sotsiaalvõrgustikesse libauudiseid söötma.

Nõnda jäi Kreml alati justkui võiduseisu.

Putin otsustas saavutada läbirääkimisi Läänega – vedades vägesid Ukraina piirile. Esitada ultimaatumeid. Nõuda nende kohest täitmist. Trampida jalgu, ähvardada tuumasõjaga. Pidades samal ajal ainsat sõda, mida suur väejuht ja tema marionetid on kahekümne aasta jooksul omandanud – s.o infosõda. Libauudised, lekked, olukorra teravdamine.

Seda tehti veendumusega, et läheb nagu tavaliselt. Lääs ja USA jätkavad ausat mängu demokraatliku riigi seaduslikkuse reegleid mööda.

Ent mis siis, kui sel korral – ja tundub, et nõnda ongi – Lääs ja eelkõige USA otsustasid Kremliga tema enda reeglite järgi mängida? Käivitades isiklikku infosõda, millele Kremlil pole millegagi vastata – jõukest on vähevõitu. Kes ikka Kremlit kuulda võtab, kui ta muud peale valetamise polegi teinud?!

Mis siis, kui USA on otsustanud – kuidas seda nüüd pehmemalt öelda – Putini saddamiseerida? On jõutud punkti, kus ta on kõik ammu vihale ajanud, ent augu on ta mugaval moel just praegu enesele kaevanud. Põhjusi on piisavalt: Putin on USAd rünnanud ja jätkab ründamist – sekkumine valimistesse, küberrünnakud, püüd oma Ukrainas elavate muttide ja marionettide abiga Bideni poega vangi saata. Ühendkuningriike ründas ta vähemalt kaks korda Novitšokiga, Euroopat sekkumisega valimistesse ja poliitikute äraostmisega...

Sissetungiga bluffides lootis Kreml, et saab olema kerge jalutuskäik ja et ta saab midagi vastutasuks.

Selle asemel ajas USA Putini juttudega NATO itta laienemisest ja järjepideva infosõja abil zugzwangi olukorda. Kui Putin ei ründa, ta kaotab. Kui Putin ründab, ta kaotab. Kui Putin ründab, ta pelgalt ei kaota, vaid ta saab hävitatud – Venemaa vajub sõjas USA relvastuse vastu mülkasse, Nord Stream 2 lülitatakse välja, Vene pangad eemaldatakse dollarioperatsioonidest. Venemaa muutub Iraaniks, ainult et tegu pole Iraaniga ja tohutut paljurahvuselist vaest riiki kaoses ülal pidada ei õnnestu. Ukrainast, kuhu ka ei tungitaks, tuleks nagunii lahkuda – tegu pole Krimmiga, vallutusloorbereid ei saa olema.

Igast võimalikust olukorrast väljub USA võitjana ja miski seda enam ei muuda.

Gabriel García Márquezil on jutustus «Väljakuulutatud mõrva kroonika» (eesti keeles ilmus Ruth Liase tõlkes Loomingu Raamatukogus 2021. aastal - Toim.), kus kogu küla on teadlik peategelase väljakuulutatud surmast, ent keegi kas ei usu seda või pelgavad kõik tulevast ohvrit Santiago Nazari sellest teavitada. Ja enne mõrva kõnnib ta mõned päevad elusana ringi – ehkki on juba surnud. Ja kui ta tapetakse, keegi enam isegi ei imesta.

Nõndaviisi, leian, hakatakse Kremlis Putini väljakuulutatud lüüasaamist enesele juba teadvustama, ent ei suudeta seda kuidagi uskuda ning peljatakse seda välja öelda.

Märksõnad
Tagasi üles