JUHTKIRI ⟩ Metalne rohepööre

Päeva karikatuur 17.02.2022 Foto: Urmas Nemvalts

• 2035. aastast ei tohi Euroopa Liidus enam sisepõlemismootoriga autosid müüa
• Elektriautode tootmiseks läheb vaja rohkelt erinevaid metalle
• Juba praegu valitseb alumiiniumi, nikli, vase, tina, tsingi ja liitiumi nappus

Tööstusmetallide hinna tõus tähendab otsest mõju tarbijale ning ka seniste geopoliitiliste jõujoonte muutust. Eestil tasub oma võimaluste piires neid protsesse mõjutada, mitte kaasa lohiseda.

Tänane Postimees kirjutab, kuidas maailmas valitseb näiteks alumiiniumi, nikli, vase, tina, tsingi ja ka liitiumi nappus. Sellised probleemid on tingitud üha kiirenevast rohepöördest, mis tähendab aga senisest vähem fossiilkütuste kasutamist. Just elektriautos kulub metalli rohkem kui sisepõlemismootoriga sõidukis ja peab meeles pidama, et 2035. aastast ei tohi Euroopa Liidus enam sisepõlemismootoriga autosid müüa. Juba praegu näeme, et uusi autosid ei jõuta õigeks ajaks tarnida, ja 2035. aasta tähtaega silmas pidades võib arvata, et säärased probleemid lähiajal vaid süvenevad.

Euroopa Liit on probleemist teadlik. Eelmisel nädalal kuulutas Euroopa Komisjon välja nn kiibialgatuse, millega Euroopa Liit soovib saavutada maailmas kiipide tootmisel senisest suurema osakaalu. Sest muidu võib ühendust tabada sama probleem, mis fossiilsete kütustega – liigne sõltuvus kolmandatest riikidest.

Vaatleja Raivo Vare on märkinud, et haruldaste materjalide allikaks olevad maardlad on mööda maailma laiali ja kõige vähemal määral on neid just Euroopas. «Kui siia veel lisada, et mõnel juhul isegi kuni 95 protsenti kogu maailma vastava materjalikomponendi tootmisest ja turustamisest on Hiina kontrolli all, siis on selge, et ka selles vallas võib oodata teatud geopoliitilise konkurentsi elementide ilmnemist,» nentis Vare (PM, 25.09.2021).

Metallide senisest suurema kasutuselevõtuga on oodata ka geopoliitiliste jõujoonte muutust, sest fossiilkütuseid eksportivate riikide osatähtsus väheneb ja tööstusmetalle eksportivate riikide oma kasvab.

Seega on metallide senisest suurema kasutuselevõtuga oodata ka geopoliitiliste jõujoonte mõningat muutust, sest fossiilkütuseid eksportivate riikide osatähtsus väheneb ja tööstusmetalle eksportivate riikide oma kasvab. Kas sajandi keskpaigaks on Lähis-Ida naftariigid sama tähtsal kohal? Või kasvab Kongo Rahvavabariigi osatähtsus, sest Kongos on maailma suurimad koobaltivarud, koobaltit läheb aga vaja liitiumpatareide tootmiseks? Kiipidest aga toodab maailmas lõviosa Taiwan – seega saab Taiwani võimalik ründamine Hiina poolt veel ühe mureaspekti juurde.

Lisaks rohepöördele on digiteerimine see, mis kasvatab vajadust tööstusmetallide järele. Üha enam kasutatakse nutiseadmeid ja muud elektroonikat, see aga tähendab senisest rohkem metallide kasutuselevõttu. Tahab ju Euroopa Liit olla eesrindlik ka digiteerimisel.

Eesti on maailmas digiteerituselt esirinnas ja see mõjutab meid kõiki. Tuludeklaratsiooni täitmine, askeldused pangas ja valimised – seda kõike saab teha võrgus.

Aga rohepöördega kipub Eesti venitama, mis tähendab, et ülejäänud maailm sõidab lihtsalt eest ära. Me võime küll viidata talupojamõistusele ning teatada, et sõidame edasi sisepõlemismootoriga autoga ja helistame edasi kettaga telefonilt, aga avastaksime varsti, et saame neid asju teha vaid kodumaal – kui sedagi –, ning siis, kui saabub metalne hinnatõus, hakkame karjuma, et miks pole varem midagi tehtud. Parem katsuda kohe rohepöörde otsuste juures olla ja mõjutada niiviisi ka tööstusmetallide kättesaadavust.