Allan Aedmaa: tuleviku maanteed peavad olema nutikamalt planeeritud

Allan Aedmaa, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) juhatuse liige. Foto: Erakogu

• Maanteeäärsed mastid peavad olema hoolikalt projekteeritud
• Hiljem on sellega kaasnevaid vigu raske ja kulukas parandada
• Tarkade teede loomisel tuleb arvestada eri osapoolte huvidega

Aastaid on Eestis teede projekteerimisel ja ehitamisel arvestatud nende sobivust ja vastupidavust sõidukitele. Aja jooksul on lisandunud vajadus piki teid vedada ka elektriliine ja veetrasse. Täna oleme tehnoloogia kasutuse suurenemisega jõudnud olukorda, kus vähemalt iga riigitee planeerimise ja ehitamise kohustuslik osa peab olema ka sidetaristu. Kvaliteetse andmesidega riigiteed on ju meie kõigi huvides, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) juhatuse liige Allan Aedmaa. 

Mida see andmeside tähendab? Ühelt poolt tähendab see teede alla või kõrvale paigaldatavaid sidetorusid, kuhu sideettevõtjad saavad tõmmata oma kaablid, mille kaudu jõuab kiire andmeside üle Eesti laiali. Teisalt on vaja ka teede äärde planeerida asukohad mobiilimastidele, et teedel sõitjatele ning nende üha nutikamatele sõidukitele oleks tagatud kiire internet.

Minevikus on sidetrasse paigaldatud teedele pigem juhuslikult, sageli näiteks teepeenra alla – kaablite ja teekatte elutsükliga arvestamata. Kui aga asfaltkate ja kaablid väsivad, tähendavad remonttööd aeganõudvaid kooskõlastusi, lisaks tuleb tee remondi käigus teha keerukaid ja kulukaid kaablite ümbertõstmistöid.

Ministrid Taavi Aas ja Andres Sutt tegid eelmise aasta septembris väga positiivse sammu sidetaristu arendamiseks ning sel moel ka kiire interneti tagamiseks. Nende kokkulepitu kohaselt tuleb edaspidi tagada, et uute teede (eelkõige suurte maanteede) planeerimise ja rajamise etapis projekteeritakse ja paigaldatakse kohe ka side jaoks kaablikanalisatsioon. Koostöö on selliste suurte plaanide puhul tähtis – planeeritu teostamiseks saab riigile abikäe ulatada ja heaks partneriks olla Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutus (ELASA), kelle missiooniks on olnud fiiberoptiliste sidevõrkude rajamine turutõrkepiirkondadesse, kuhu operaatorid muidu üksnes ärilistel kaalutlustel ei läheks.

Maanteeäärsed mastid peavad olema projekteeritud arvestusega, et ühe masti leviala katvuse lõppedes võtaks selle üle kohe järgmine mast.

Kuna ELASA puhul on tegemist sihtasutusega, siis osutatakse kõiki teenuseid sisuliselt kulupõhise hinnaga ja kasumit teenimata. ELASA saaks vastava kokkuleppe korral enda kanda võtta teetrassidesse paigaldatava sidekanalisatsiooni haldaja rolli, seda korras hoida ja vajadusel remontida. Samuti saaks ELASA korraldada sidekanalisatsiooni välja rentimist operaatoritele sinna sidekaablite paigaldamiseks ning operaatorid saaks omakorda kasutada renditavaid kaableid viimaks kiiret internetti paremini üle Eesti.

Lisaks teetrassidesse paigaldatavale sidekanalisatsioonile tuleb planeerimise alguses arvestada ka teeäärsete mobiilimastide vajadusega. Nende hilisem trassi äärde sobitamine on raskem, ühtlasi tekivad teelõigud, kus on halb internetilevi. Praegu ehitatakse järjest enam teelõike Tallinna-Tartu maanteel neljarajaliseks. Uued teelõigud läbivad sageli väheasustatud ja metsaseid piirkondi, kus senine mobiilsidekvaliteet on maanteetrassi teenindamiseks ebapiisav. Kes on üritanud bussis või auto kõrvalistmel istudes veebikoosolekul osaleda, on seda kindlasti ise kogenud.

Mobiilioperaatorid teevad selles osas küll koostööd ning on jaganud piki maanteetrassi püstitamist vajavate mastide asukohad ära ja leppinud kokku, millise masti rajamise iga operaator enda peale võtab. Hiljem võimaldatakse masti ühiskasutust, lastes ka teistel operaatoritel paigaldada masti külge oma võrguseadmeid. Nii saavutatakse võimalikult maksimaalne levi minimaalse arvu mastidega.

Maanteeäärsed mastid peavad olema projekteeritud arvestusega, et ühe masti leviala katvuse lõppedes võtaks selle üle kohe järgmine mast ning trassil ei tekiks leviauke. Asukoha valikul tuleb arvestada mitme teguriga, nagu lagedam ala, tasasem aluspind, masti teenindamiseks on vaja transpordiga juurdepääsuteed, masti elektriga varustamiseks on vaja elektriliitumist. Mastide asukoha valikul tuleb arvestada ka terviseameti, maaomanike, masti elektrienergiaga varustaja, Eesti Lairiba Arengu Sihtasutuse kui üleriigilise optikavõrgu rajaja jm isikute ja ametkondade nõuetega. Kogu protsess on kompleksne ja nõuab osapoolte koostööd, mistõttu on seda kõike mõistlik teha planeerimise faasis ühiselt.

Selge on, et mida lähemal mast maanteetrassile asub, seda kvaliteetsema levi ja suurema katvusala piki teed see ka annab. Siiani on mastide paigaldamist teede äärde takistanud maantee piirangutsoonid, kuhu seni maste projekteerida ei ole lubatud. Need piirangud tuleks uuesti üle vaadata ja nende põhjendatust hinnata. Ega operaatorite huvi ei ole paigaldada võimalikult palju maste, vaid tagada väheste mastidega võimalikult maksimaalse ulatuse ja kvaliteediga levi, mistõttu tuleks operaatoritel võimaldada projekteerida maste teetrassile võimalikult lähedale – nii nagu teedel paiknevad liikluskorralduslikud konstruktsioonid.

Teisisõnu, kui mastide asukohti pole juba teetrassi planeerimise algusfaasis optimaalselt paika pandud, on seda viga hiljem väga raske ja kulukas parandada. Kujutage ette, et kolite uhiuude majja ja siis avastate, et seal pole kanalisatsioonitorusid veetud – sellise vea parandamine on oluliselt keerulisem kui selle vältimine. Sama on mobiilimastide planeerimisega teede ääres.

Kasutades tänapäevaseid võimalusi, ei räägi me enam lihtsalt teetrassist, vaid komplitseeritud transpordikoridorist, mis arvestab kaasaegse tehnoloogia võimalusi, loob neid juurde teekasutajale ning samas ei jäta tähelepanuta ka looduskaitsest tulenevaid nõudeid.

Kui soovime, et tulevikus oleksid meil maailma tasemel kaasaegsed ja targad teed, on vaja arvestada paljude osapoolte huvidega.

Peagi on ka Eestis oodata uute 5G mobiilsidevõrkude avamist. Näiteks Saksamaal on Porsche ehitanud koostöös telekomiettevõtetega väiksemahulisi lokaalseid 5G-võrke, et uusi automudeleid arendades panna autod 5G-võrkudes omavahel suhtlema. Ehk siis sarnaselt nutitelefonidega on ka uute autode osaks saamas internetiühendus. Kiire 5G-võrgu abil tahetakse teha sõidu ajal tarkvarauuendusi ning anda reaalajas teavet teeoludest või takistustest teedel. 5G annab võimaluse teha autodele üle õhu tarkvaravärskendusi, kasutada multimeediarakendusi ning juhtida autonoomseid sõidukeid eemalt monitooringu abil.

Pilvepõhiste hoiatusteenustega saab lühikese latentsusega (ehk n-ö viiteajaga) 5G-mobiilivõrkude vahendusel juhtida reaalajas kaasliiklejate tähelepanu löökaukudele, avariidele vms teel leiduvatele takistustele. Eestis teevad näiteks transpordiamet, FleetComplete ja Waze koostööd, et kuvada autojuhtidele Waze’i rakenduses infot teetööde, lumesahkade asukoha jms liiklust mõjutavate asjaolude kohta.

Kui soovime, et tulevikus oleksid meil maailma tasemel kaasaegsed ja targad teed, on vaja arvestada paljude osapoolte huvidega nii avalikus kui ka erasektoris ning jõuda kokkuleppeni toimiva koostöömudeli osas. Kokkulepe tuleb kindlasti ka õigusaktide tasemel fikseerida. See annab kindlustunde tulevikuks, et side lahendatakse edaspidi riigiteedel teeprojekti kohustusliku osana ja uute neljarajaliste riigiteede planeerimisel arvestatakse ka vajaminevate mastikohtadega.