Sotsiaalministeerium on lubanud TAI ülesanded «üle vaadata». Millised on sellega seoses teie peamised mured?
Paraku pole täpselt teada, mida plaanitakse. Seetõttu saan rääkida muredest oma senise pikaajalise kogemuse põhjal. Kardan, et TAI kui riigi teadus- ja arendusasutus kaob aegade hämarusse. Nimi võib pettemanöövrina säilida, aga tekkida võib järjekordne sihtasutus või MTÜ. Sellisel juhul ei saa aga jätkuda TAI sisuline tegevus.
Kui saaks teoks äärmuslik stsenaarium, et TAI akadeemilised töötajad peavad lahkuma, mida see kaasa tooks?
Sel juhul pandaks ränk mats vähemalt ühele rahvatervishoiu teadussuunale – registripõhistele epidemioloogilistele uuringutele. Praegu on Eesti jõudnud juba niikaugele, et näiteks rahvaloendus tehakse peamiselt registripõhisena. Samamoodi on epidemioloogiateaduses tänu entusiastidele ja Põhjamaade eeskujul hakatud kasutama registreid haiguste esinemise mõõtmiseks ning nende mõjurite tundmaõppimiseks.
See tegevus on olnud pikaajaline, paljude tõusude ja mõõnadega. Alguses polnud piisavalt tegijaid ega registreid, aga nüüdseks on olemas nii kompetents kui ka suhteliselt hea kvaliteediga registrid. Kui nüüd akadeemiliste töötajate kooslus lõhutakse ja nad viiakse eemale oma töö põhivahenditest – meditsiiniregistritest –, siis on lugu väga halb.