Eerik-Niiles Kross: kas täna on 1. september 1939?

Ukraina lipp. Foto: Efrem Lukatsky

Sarnast sõja eelõhtu olukorda nagu praegu ei ole Euroopas vist tõesti olnud 1939. aastast saadik. Ei soovi 1939. aasta olukorra paralleeliga üle pingutada, ent mõningate seikade meenutamine on oluline. Kasvõi selleks, et teadvustada meie praeguse olukorra erinevust, kirjutab riigikogu liige Eerik-Niiles Kross.

2. septembril 1939 kirjutas Postimees, et Eesti ei ole puudutatud Euroopa kriisist. 1. septembri varahommikul oli alanud Teine maailmasõda. «Meie ümbruses on kõik rahulik ja vaikne. Pole mingit mõistlikku põhjust arvata, et see seisukord muutuma peaks. Pinevuse pesa, millest juttu oli, asub meist kaugel ja meie ei ole olukorrast puudutatud. ... meie tahame eemale hoiduda igasugusest rahvusvahelisest kokkupõrkest /…/ kuna selleks ei ole mingit vajadust. Riigi sise-elu voolab harilikku rada. Rahvas nii maal kui linnas teeb rahulikult oma tööd.» Baaside lepinguni oli siis 26 päeva.

1. septembri õhtul 1939 toimus ka kõrgemate sõjaväelaste nõupidamine kaitseväe juhataja Johan Laidoneri juures, kus arutati Saksamaa rünnakut Poola vastu. Laidoner oli selle lõpetanud tõdemusega, et oht Balti riikidele on suur. «Uus in inimsoo draama on alanud, keegi ei tea ega oska ette näha, millega see lõpeb, kuid üks on kindel – sõjast tuleb välja uus, teine maailm, mis ei ole sarnane olemasolevale».