Doris Raudsepp: kas meeleavaldajad on radikaliseerunud?

Koroonapiirangute vastane meeleavaldus muutus vägivaldseks, kui osalejad asusid politseinikke ründama. Foto: Andres Haabu

Meeleavaldustel osalemine on väga suure rahulolematuse väljendamine. Niivõrd radikaalne eneseväljendus peaks olema üks viimastest sammudest, et oma kaebusi kuuldavale tuua, kirjutab riigiteaduste magister Doris Raudsepp (RE). 

Koroonapiirangud on puudutanud meid kõiki, mitte ainult Eestis, vaid üle kogu maailma. Paraku on mõned inimesed rohkem häiritud kui teised ja on selle välja näitamiseks võimelised ründama oma tööd tegevaid politseinikke. Kas piirangud on tekitanud juba sellisel määral ebamugavusi, et ühiskonnas on alanud radikaliseerumine?

Inimesed radikaliseeruvad, kui tajutakse (pikaaegset) ebaõiglust, kuulutakse mõnda marginaliseeritud sotsiaalsesse rühma või kui puuduvad eneseteostuse võimalused. Samuti kui ollakse mõjutatud karismaatiliste isikute poolt, kes tihti kasutavad äärmuslikke emotsioone, nagu hirm ja viha, et edastada oma sõnumeid ja inimesi ennast uskuma panna.

Poliitikas on populismi kõige tavalisem meetod «julgeolekustamine». See tähendab, et luuakse näiline vaenlane, näiteks mõni vähemusgrupp, maailmavaade, erakond või konkreetne isik, ning seejärel pakutakse välja illusoorne lahendus ja kaitse loodud vaenlase vastu.