T, 31.01.2023

Leon Glikman: haldusriik õigusriigi asemele?

Leon Glikman
, vandeadvokaat
Leon Glikman: haldusriik õigusriigi asemele?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Leon Glikman. 
Leon Glikman. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti seadusloomes on hoomatav vastuoluline areng. Vabanemise rõõmus võeti vastu isiku õigusi esiplaanile seadev ja inimest riigi liialduste eest kaitsev põhiseadus. Kohe algas õigusreform, mis puudutas peaaegu kõiki õigusharusid peale nõukogude mudelil rajaneva kriminaalmenetluse. Selle kõrvale üritatakse nüüd luua võimule veelgi mugavamaid menetlusliike, milles inspektorite töö hõlbustamiseks isikute menetluslik garantii sootuks kõrvale jäetakse. Kui sovetliku pealekaebamise maiguga nn koputamise eelnõust on palju juttu olnud, siis samavõrd ettevõtjavaenulikust haldustrahvide loomise kavast konkurentsijärelevalves teavad vähesed, kirjutab vandeadvokaat Leon Glikman.

Võrreldes erasektoris rassimisega on ametnik olla uhke ja hää. Konkurentidest ümbritsetud eraettevõtja kukil istub otsatut aruandlust ning maksukohustust nõudev riik. Samu asju, näiteks autosid, peetakse ettevõtjate puhul halvaks ja ametnike puhul heaks. Avalikul teenistujal majanduslik risk puudub, sõltumata kriisist on leib laual, ja kui midagi saab kapitaalselt kihva keeratud, oma taskust hüvitist maksma ei pea. Tekkinud on kasvuhooneefekt, kus suur osa ametnikkonnast tegutseb muretult idüllilises mullis, mis on üks põhjus, miks kaotatakse reaalse elu suhtes taju ega mõisteta ühiskonna ja ettevõtjate probleeme. Paljusid toitja kätt hammustavaid halbu otsuseid tehakse automaatrežiimil. Oleks minu teha, ei laseks ma avalikel teenistujatel, kel puudub ettevõtluskogemus või pikem praktika erafirmas, ettevõtlusega seotud küsimusi hallata ega otsustada. Levib usk, et kui maksumaksja maksab kinni avaliku teenistuja auto, palga, kabineti ja arvuti ning pealekauba kõiksugu kobarkäkid, siis tuleb käituda põhimõttel: ükski heategu ei jää karistamata.

Märksõnad
Tagasi üles